Tööle, kodu korrashoiule ja hobidele pühendub täiusetaotleja kogu jõu ja energiaga – kui midagi teha, siis parimal moel, muidu pole mõtet alustadagi. Ka suhted ja lähedased peavad alluma ta ootustele, vastasel juhul on kodurahu rikutud. Teised ei pruugi mõista, et täiuse tagaajamise põhjuseks on hirm – juba väikesed vead tekitavad perfektsionistis ebaõnnestumise ja väärtusetuse tunde.

Moekunstnik Tiina Talumehe sõnul pole täiuseihalus tema jaoks võõras teema. Ta tunnistab, et kui oodata ümbritsevatelt samasugust suhtumist, muudab see elu keerukamaks ja võib nii mõnigi kord konflikte tekitada. “Pealiskaudsuse ja pealiskaudsete inimestega ei saa ma hästi hakkama. See võib minus kurja looma välja tuua.” Kogedes näiteks teenindust moel, kuidas ta ise kunagi tööd ei teeks, ei saa ta sellega rahule jääda. “Suvalisust ja käegalöömist on palju, osa inimesi lasebki asjadel minna, puudutagu see siis töist või isiklikku elu.”

Enese tööelus tekitab temas enam stressi kõik see, mis sõltub teistest, ehk organisatoorne pool. Ta tahab kõigega alati õigeks ajaks valmis jõuda, ilma et midagi viimasele minutile jääks. “Nüüdseks olen leidnud inimesed, kes töötavad samamoodi ja tänu sellele on stressi vähem.” Tiina on õppinud delegeerima. Samas tahab ta kõike üle kontrollida, ka igat detaili.

Pisiasjadesse süvenemine võtab palju energiat, ent ta oskab ka valida, mille nimel tasub ponnistada ja kus võib vabamalt võtta. Nii et äärmustesse ta siiski ei kaldu.

Ülemõtlemisest ärevil

Täiuseihaluse all kannatavad inimesed kipuvad üle mõtlema, mis tähendab, et kaasneda võivad ärevushäired. Tiina Talumehe sõnul peavad ta moeshow’d olema detailselt ette valmistatud ja minuti pealt paigas. Vahel võrdleb ta end nendega, kes niimoodi ei muretse ega planeeri. Ja peab möönma, et tegelikult võivad nemadki sama hea tulemuseni jõuda.

Raamatupidaja Kairit tunnistab, et täiuseihalus tähendab tema puhul, et hommikuti tööle sättimine võtab tal mitu tundi aega. Kui juuksed hoiavad halvasti, võib ta neid parema tulemuse saamiseks päevas mitu korda pesta. Kui valminud toit ei tundu piisavalt õnnestunud, lõpetab see prügikastis. Rääkimata kodu korrashoidmisele ja töiste ülesannete eeskujulikule täitmisele kuluvatest tundidest.

Õmbleja Anneli tunnistab, et ehkki ta mõistusega suudab mõista, et tegijal juhtub, kardab ta midagi valesti teha nii väga, et väldib tundmatuid ettevõtmisi iga hinna eest. Hirm ebaõnnestumise ees blokeerib ta tegutsemisvõime ja kõik võõra.

Täismahus artiklit loe Eesti Naise digiajakirjast: