PSÜHHOLOOG: töö on nagu maraton!

Kuidas ületöötamine täpselt inimestele mõjub ning mida endaga kaasa tuua võib selgitab SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku psühholoog Birgit Pillmann.

 Töö ja puhkus käivad käsikäes. Sportlastel on sportliku tippvormi saavutamiseks oluline ajastada oma treening- ja taastumisperioodid. Sama oluline on töötajatel tööelus leida aega enda laadimiseks, et olla võimeline keskenduma ja pühendunult oma eesmärke saavutama. Tööelu on sportlikus mõistes võrreldav maratonidistantsiga, seega on tööl edu saavutamiseks vaja osata planeerida intensiivseid tegevusperioode ja puhkuseperioode, säilitamaks toonust ka edukaks lõpufinišiks.

Me peame suutma end ja oma võimeid adekvaatselt hinnata ehk ei kiida end üle ega tee end ka maha, st ei pinguta üle ega jäta ka oma potentsiaali rakendamata. Töö ja puhkuse tasakaalus hoidmine tagab meile võimaluse elus hästi toime tulla ning õnnelik olla.

 Ka töölepingu seadus reguleerib töö- ja puhkeaega, pannes paika miinimumnõuded, mis on kehtestatud eelkõige töötaja tervise kaitseks. Tööstress on üks tõsisemaid tervise- ja ohutusprobleeme meie igapäevases töökeskkonnas, kus veedame väga suure osa oma ööpäevasest ärkveloleku ajast. Pikaajalise stressi tulemusel võib tekkida läbipõlemine, seisund, mis areneb järk-järgult ning mille teadvustamine ja mõistmine võib inimese enda jaoks osutuda keerukaks, väljendudes osaliselt ka tööga seonduvate negatiivsete hoiakute ja käitumismallide väljakujunemises, mis omakorda ei pruugi jääda teistele märkamatuks.

Pikaajaline stress omakorda võib kaasa tuua terve hulga erinevaid füüsilise ja vaimse tervise häireid nagu väsimus, vastuvõtlikkus haigustele, keskendumisraskused, hirm ebaõnnestumiste ees jms. Stress on keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele ning muutub takistavaks siis, kui pinge ületab meie toimetulekuvõime. Väsimus võib põhjustada tööõnnetusi, pideva väsimusseisundi tagajärjeks võib olla ka mõni kutsehaigus. Et ennetada haigestumist ja leevendada juba olemasolevaid tervisevaevusi, on väga oluline viia iga inimeseni teadmine, et tema tervis oleneb suurel määral temast endast.

Igal juhul on puhanud töötaja tööandjale kasulikum, sest väsinuna kulutab ta sama töö tegemiseks rohkem aega, teeb sagedamini vigu ning on loominguliselt vähem produktiivne. Inimesed põlevad läbi osalt kindlasti eksiarvamuse pärast, nagu kõike peaks alati rohkem olema ja rohkem tegema. Töölt puhkuse võtmine, nii vaimselt kui füüsiliselt, on aga vajalik, et säilitada oma tööalane tõhusus.

Erinevad organisatsioonipsühholoogia uuringud on näidanud, et tööst toibumine on oluline mehhanism, mis selgitab, kuidas töötajad võivad jääda energiliseks, tõhusaks ja terveks, isegi väga kõrgete nõudmistega ametikohtadel. Kuigi puhkus on oluline stressi vähendamisel ja isegi südame-veresoonkonna tervise säilitamisel, teame me vägagi hästi ka seda, et puhkuse lõõgastav mõju ei kesta kahjuks kuigi kaua. Kuna puhkuse laadiv mõju hajub üsna kiiresti, on oluline leida aega, et end regulaarselt laadida - eriti kui töö on pinge- ja vastutusrikas.

 Tagamaks, et stress ei võtaks elulusti ega ohustaks tervist, peame õppima pingetest vabanema. Oluline on valida endale kõige loomuomasem puhkamisviis, nt ringi rändamine, metsaüksilduses viibimine, kodus meelepärase raamatu lugemine jms. Puhkus on üks inimese eluliselt oluline põhivajadus, tema tegevusvõime alus ning üheks olulisimaks teguriks pikendamaks tervena elatud aastaid. Loome tasakaalu endas ja enda ümber ning kasvatame ja hoiame oma jõuvarusid. Alustuseks teeme näiteks mõne meelepärase tegevuse oma igapäevaelu osaks, vajadusel võtame aja maha, et veidi puhata või leiame võimaluse lihtsalt nn kosutavaks iluuneks. Ja peame ikka meeles - naeratamine vabastab endorfiine ning mõjub kõigile ja kõigele alati positiivselt!

Loe Adeele Sepa kogemust ületöötamisest SIIT! ning pikemat kaanelugu Eesti Naise juuninumbrist.