Ajaloost ja tänasest päevast
Tänapäeval on Nabala kuulsaks saanud hoopis muudel asjaoludel. Pealinna lähedase piirkonnana on kaevandajate huviorbiiti sattunud siinse karstunud pinnase lubjakivilademed, kohalikud inimesed on ärevil tuleviku ja elukeskkonna säilimise pärast. Maaparandusest tingitud loodusmaastiku muutused on niigi silmatorkavad – Angerja ojja suunatud vete tõttu on jäänud täielikult kuivaks paljud kurisud ning Nabala jõgi, kust kunagi said kohalikud elanikud isegi joogivett. Kohanemine jõe ümberpööramisega ei ole vanemal põlvkonnal veel tänaseni lõpule jõudnud. Tänaseni on rahval hästi meeles lood sellest, kuidas suurvee ajal talust tallu parvedega sõideti, ning kuidas omal ajal härjapaar veeneelukuristikku kadus ning hoopis teises allikas välja ilmus.
Nabala asustuse algus ulatub tuhandete aastate taha. Siin paikneb ka hulk muistiseid, mille hulgas on lohukive, kalmeid, kabelikohti ja sõjaaegseid pelgupaiku, neist osa kuulub ka riikliku muinsuskaitse alla. Vanad uskumused on põimitud vennastekoguduse vaimuga, mis jõudis siia koos hernhuutliku liikumisega juba 18. sajandil. Nabala rahvast on peetud väga usklikuks, samas on siin säilinud väga vanu tõekspidamisi, uskumusi ja kombeid, samuti nagu puhast loodust haruldaste liikidega.
Kogumiku „Nabala. Kohajutud ja legendid“ ilmumine võimaldab piirkonna pärimust raamatuks vormida ja lugejateni tuua, et lood, muistendid ja mälestused saaksid jagatud ega jääks vaid arhiiviriiulitele või kaduvasse inimmälusse.

Raamatu autor, kirjandusteadlane Mari-Ann Remmel endast:
Alates 1998. aastast olen osalenud mitmetes kohapärimusega seotud projektides ning kirjutanud ise projekte (vt ETIS), olles ERA kohapärimuse töörühma juht.
Alates 1990-ndast aastast olen regulaarselt käinud välitöödel pärimust kogumas, paiku ja inimesi pildistamas mitmel pool Eestis, sh kodukihelkonnas Jüris (sh Nabalas), Järvamaal, Tartumaal Otepää kihelkonnas, Muhumaal ja Setomaal, Matsalu ja Vilsandi rahvuspargis, Pihkva oblastis, samuti Siberis jm. Alates 1999. aastast on välitööd keskendunud kohapärimuse talletamisele.

Palume Teie toetust, et raamat saaks sündida. Palun kandke sobiv summa MTÜ Sõmerlased arvele SEB pangas EE061010220249309222
Kõikidele toetajatele soovime saata ilmunud raamatu kingituseks ning loomulikult märgime ära toetajate nimed. Palun saatke annetuse tegemise järel meile selleks oma kontaktandmed (s.h. postiaadress, telefon), et saaksime kingituse edastada.

Katrin Martinson, Liivi Tamm, Margit Miller
somerukyla@gmail.com