Novella Hanson: Olla üksi ei tähenda olla üksik

 (12)
6RS22APR07U05.jpg
Novella Hanson Jazzkaarel. Foto: Rene Suurkaev

Novella Hanson on veendunud, et igal asjal on algus ja lõpp ning lauljakarjääriga on ta lõpu teinud. „Nii nagu suhetesse ei saa tagasi minna, pole mingit mõtet ka näiteks ansamblite kokkutulekutel.“ Novella, omadele Nelly, on edukas lauluõpetaja, kelle käe all Tõrva laulustuudio lapsed džässi laulavad.

Suvine Tõrva on sellele, kes sporti armastab, tõeline paradiis. Järv oma kuulsa hüppetorniga, matkarada gümnaasiumi pargis, kaunis Õhne jõgi, mida on puhastatud ja mille kaldaid korrastatud.
Kuigi Novella Hanson on tuntud ennekõike laulja ja klaverimängijana, on ka sport tema elus alati tähtsal kohal. Nooruses oli ta lausa Eesti meister atleetvõimlemises. „Tegin koolis kõvasti ka riistvõimlemist ja mul oli lapseeas absurdne unistus, et saan 1976. aasta olümpiamängudele,“ naerab ta praegu. Aga vajadus sporti teha on jäänud. Näiteks kodunt tööle sõidab Novella jalgrattaga, kui aga lumi rattasõitu ei luba, läheb ta hoogsal sammul jala.
Iga päev – kui just väikesi poisse ja pussnuge ei saja – või siis vähemalt viis korda nädalas käib Novella koos oma sõbranna Riinaga, Tõrva gümnaasiumi õpetajaga, kepikõnnil. Umbes kahekilomeetrist ringi kõnnitakse läbi mitu korda, poolteist tundi, kokku tuleb 7–8 kilomeetrit. Ja daamid ei rapsi niisama, käe peal on pulsikellad ning õige tempo on täpselt välja arvestatud. Esimestel aastatel tõttasid Riina ja Novella trassi läbi nii kiiresti, kui jaks lubas, ja väsisid ka hirmsasti ära. Siis otsustati, et asjale tuleb läheneda teaduslikult.
„Mõnikord Riina tuleb, on millegi peale ärritunud ja kukub kiiresti uhama, siis ma ikka kutsun teda korrale, et mis pulsikell arvab,“ räägib Novella.

Seotud lood:

Kepikõnnitee lookleb mööda veesilmadest ning tõuseb kõrgele järsakule, kust taas hea vaade jõesängile. „Kahekesi on suurepärane kõndimas käia, mahume täpselt kõrvuti ja saame kõiki asju arutada,“ selgitab Novella.
Tema nimelt usub, et kaks inimest on seltskond, aga kolm on juba jõuk. „Tõrvas elades olen aru saanud, et olla üksi ei tähenda olla üksik. Ma olen tõesti üksinda, aga ma ei tunne üksindust.“

Loe veel

Riina ja Novella arutavad üheskoos lingvistilisi ja grammatilisi probleeme. „See on mind alati huvitanud ja mul on hea meel, kui Riina mõnikord ütleb, et jääb mu küsimusele vastuse võlgu, ütleb, et vaatab järele!“ naerab Novella nakatavalt. „Me saame hullumoodi naerda, Riina mees käib vahepeal sealsamas maasikal ja seenel ning ütleb, et meiega küll luurele minna ei saa. Aga võib-olla luurel me ei itsitaks niimoodi,“ naerab Novella jälle.

Lisaks ise sportimisele meeldib Novellale ka telekast sporti vaadata. Telekat vaatab ta üldiselt vähe, aga tennise jaoks leiab alati aega. Ja snuukeri jaoks ka. „Te olete ilmselt väga kannatlik inimene?“ küsin seepeale. „Aga kui sa valid poole,“ vastab Novella oma veidi kähiseval häälel väga kirglikult, „siis on väga põnev vaadata, kuidas tal läheb!“ Lisaks meeldivad talle Eurospordi asjatundlikud kommentaatorid.

Tütre soovitusel Tõrvasse

Novella kolis Tallinnast Tõrvasse majja, mille tema ema ja isa 1966. aastal valmis said. „Hedvig on andnud mulle elus kaks väga head soovitust,“ kõneleb ta. „Esimene oli, et koli sealt Lasnamäelt ära linna. Ja teine oli, et koli Tallinnast Tõrvasse. Mõlemal korral sujus kolimine ja kõik sinna juurde kuuluv väga ladusalt – ju siis oli tegu õigete asjadega,“ kiidab Novella.
Väikelinna tempos kulgev elu sobib Novellale hästi. „Siin on tõesti väga rahulik elada. Unustan näiteks mõne ostetud asja poodi, aga järgmine päev saan selle kätte. Müüja ütleb, et näete, siin on vist teie pakk, te ju tavaliselt ostate seda!“ 

Ja tütar Hedvig – nutikamad said juba aru, et see on lauljanna Hedvig Hanson – elab koos oma perega üsna lähedal, Tõrvast on Tuhalaande umbes 40 kilomeetrit. Novellal on lapselapsed Holger ja Daniel.
„Tõrvasse tulek on toonud mulle väga palju rõõmu! Lapsed on saanud konkurssidel väga häid tulemusi ja enamik on olnud ka minu enda tehtud lood,“ räägib ta. Nii laulukirjutamine – kuigi ta kirjutas laule juba väikesele Hedvigile – kui õpetamine tulid Novella ellu just siis, kui ta kolis Tõrvasse. Laululoomine sündis puhtakujulisest vajadusest, sest laulud korduvad võistluselt võistlusele ning Novella tundis, et vaja oleks värskendust. Tema laulud on kui rätsepatöö: igale lapsele või siis ka duetile või kvintetile kirjutab ta just sellise laulu, mis vastab võimetele, aga on ka veidi raskem, kui laps hetkel oskab. Ikka selleks, et laps peaks pingutama, arenema ja õppima.
Novella laulud pole lihtsalt laulud. Kuigi esmatähtis on Novella meelest harmoonia, lappab ta teksti otsides läbi palju luuletusi, et leida sõnumiga lugusid, mida lapsed tahaksid laulda. Väiksematele huumoriga lood ja suurematele ehk tõsisemad. „Näiteks tegin ühe laulu Runneli sõnadele „Ma tunnen väikest Urmast, kes ükskord mõtles surmast“ ja seda laulu kuulates tuleb küll klomp kurku,“ räägib Novella. Aga ka väikestele otsib ta tõsisemaid tekste, üks laul räägib näiteks emakeele ilust, et lapsed õpiksid meie keelt hindama. „See et oleks ilusasti räägitud ja õigesti kirjutatud, on mulle väga tähtis,“ räägib ta. 

Novella on kirglik inimene. Ja tundeline. „Aga nii tundeline kui Hedvig vist ikkagi mitte,“ lausub ta ja räägib, kuidas Hedvig kord hingelise filmimuusika peale terve päeva nuttis. Ükskord aga kuulis ema tütre laulu raadiost ja tundis, et Hedvigil tikub nutt peale. „Kui ei ole kirge ega tundeid, siis ei saa ju üldse muusikat teha,“ kinnitab Novella ja hakkab ootamatult rääkima Silvi Vraidist, kellega nad omal ajal koos Fixis laulsid. Silvi oli Novella sõnul teistsugune ja äge.
„Ta tegi alati kõike väga suure kirega, võimukalt ja jõuliselt. Tema õrnemat poolt mina ei olegi näinud. Eks tal see olemas ehk ikka oli, aga see ei tule nii eredalt meelde kui võimukas ja jõuline pool. Nüansirohkus hääles tuleb elukogemusega. Ja selle paned kõik laulmisse – vähemalt tõsiseltvõetavad muusikud panevad.“

Sündmused, mis muutsid maailma

Suurem jagu Tõrva inimesi on omavahel tuttavad. Kohvikus teretab Novella baaridaame, uurib ühe käest, mis saab edasiõppimisest, ja kiidab teise kleiti-soengut. Üks külastaja hõikab: „Tšau, Nelly, mis sina siin teed?“ Tegu on Novella õpilase Deiviga ajast, kui ta alles Tõrva laulustuudios alustas.
„Nelly ei ole tavaline õpetaja, ta on selline familiaarne. Austus on, aga seda nagu ei ole, et….“
„…et üks on õpetaja ja teine õpilane,“ hõikab Nelly vahele ja räägib, et esimesed aastad olid üldse ühed kihvtimad ajad: tüdrukud olid nii ägedad, seaded tulid hästi välja. „Kui tahtsin lauludesse panna improvisatsioonilisi võtteid, siis algul nad ütlesid, et mis palaabaalaaa, aga pärast hakkas improviseerimine neile nii meeldima. Saavutasime häid tulemusi.“ 

Kvintett, mille nimeks sai Jazzynelly, kinkis kord Nellyle raamatu „Sündmused, mis muutsid maailma“ ja sisse olid tüdrukud kirjutanud, et esimene sündmus, mis muutis maailma oli see, kui Nelly tuli neile näitama, mis on muusika.Aga mõnikord viskas tal üle ka, kui me tunnis ainult naersime.“
Novella räägib, et tegelikult on ta nõudlik õpetaja, kes tahab, et kõik tuleks välja viimase peal. Ülejalategemist ta ei kannata. „Aga need tüdrukud tahtsid ise proovi teha, kogu aeg ütlesid ka, et teeme veel ja veel proovi!“

Kuulsusest ja muusikast

Novella on olnud muusikaga seotud kogu oma elu – kuigi ta ei ole muusikat kunagi päriselt õppinud. Ega ka klaverimängu, kuigi on töötanud klaverimängijana erinevates hotellides ja restoranides ning näiteks ka pool aastat Jaapanis ühes suures hotellis. Klaveriõpingud jäid pooleli, sest väiksele Nellyle jäid lood hästi meelde ning ta ei mänginud mitte noodist, vaid peast – seega, ei tahtnud eriti õppida.

Novella õppis tegelikult hoopis Tartu ülikoolis inglise filoloogiat, aga kibekiire muusikuelu tõttu jäid needki õpingud pooleli. Aga sellist asja nagu „oleks võinud“ või „oleks teinud“ Novella jaoks ei eksisteeri. „Ma ei elaks samamoodi, ma ei tahaks teha neid vigu, mis ma tegin, aga milleks see jutt? Mineviku üle meil ju võimu pole,“ on ta veendunud, „ja seega ei aita kahetsemine või enese süüdistamine ja piitsutamine mitte midagi!“ Näiteks pole mõtet arutleda, milliseks oleks elu kujunenud, kui Novella oleks läinud Räpina sovhoostehnikumi. Oma õunapuud saaks ta ise pügatud, aga see, kas elu aednikuna ka sama palju rahuldust pakuks, on mõttetu jututeema.
Tegelikult õppis ta keskkooli kaks viimast aastat Tartu Miina Härma nimelises keskkoolis, kus prantsuse keele õpetaja oli noor ja särav Lauri Leesi. Leesi avastaski, et Novellale meeldib laulda, ja nii tehti näiteks prantsuse keele õhtuid, kus lauldi Nana Mouskouri laule ja teisi 1970. aastate prantsuse hitte. 

Järgnesid loomulikku rada pidi Fix, Laine, Intarsia, Initsiaal, veel kord Laine.
Fixi päevil avastas Novella bändi Shocking Blue laulu „Veenus“ ning laulis selle tuntuks. Praeguseks on seda lugu laulnud Tõnis Mägi, Tanel Padar ja kes kõik veel. Ka Novella tiirutas mööda Venemaa avarusi suurtel kontsertidel, tema kõige popim laul oli tollal „Crazy“. „Oli ime, et lubati inglise keeles laulda,“ imestab Novella praegu. Hea maitsega inimesena on ta alati aga olnud oma valikutes suhteliselt veendunud ja kummalisel moel on ta ka saanud suures osas vaid meelepärast muusikat teha.

„Üks traktoristi laul oli, mida noorena laulsin, selle üle ma ei ole eriti uhke,“ meenutab Novella naerdes. „Tegelikult ei ole minu laulmises üldse midagi erilist,“ tõdeb Novella ja jätkab: „Kõige kohutavam oli vist see, kui endale hakkas tunduma, et nüüd nagu oled keegi.“
Ta räägib naljaka loo oma nimest ja ühtlasi ka kuulsusest.
Ema kuulis Novellat oodates laulmas vene muusikut ja luuletajat Novella Matvejevat ning muusika meeldis nii väga, et tütre nimeks sai samuti Novella.

Kord kohtus Novella arsti ooteruumis ühe mehega, kes teda kõnetas. „Teil on haruldane nimi!“ „Mulle ka see nimi meeldib,“ vastas Novella ja rääkis ka sellele härrale loo, kuidas ta nime sai. „Jaa, mina tundsin seda Novella Matvejevat,“ vastas mees ja rääkis ka, kuidas ta teda tundis. Siis saabus Novella kord kabinetti sisse astuda ning mees ütles: „Meeldiv kuulsa inimesega tuttavaks saada, mina olen Mats Traat!“ „Tagantjärele on päris piinlik,“ kõkutab Novella. „Kes see kuulsus siin siis on?“

Leidis end neljakümneselt

Novellale meeldib spontaansus ja see on üks põhjus, miks teda alati džässi poole on tõmmanud, juba seitsmekümnendatel. Muusikaliselt ärkas Novella kusagil 35–40-aastaselt, siis, kui hakkas musitseerima džässiklubides koos saksofonist Helmut Anniko ja kitarrist Mart Sooga ning paljude kollektiividega. 

„See oli kõige kihvtim periood minu muusikukarjääris ja see andis tõuke ka edasiseks,“ räägib ta vaimustunult ning loetleb oma lemmikuid: Kurt Elling, kelle kontserdile pääsemisest ei julgenud omal ajal isegi unistada, aga nüüd on Novella kontserdil käinud ja Hedvig on temaga isegi esinenud. Kui Elling on Novella ja Hedvigi ühine lemmik, siis Hedvigi poja Holgeriga jagab Novella samuti muusikalist maitset. Tema vana lemmik Earth, Wind & Fire on Holgeri südame võitnud jäägitult. „Naudime koos seda muusikat, mul on niivõrd hea meel, et ta sellist muusikat kuulab,“ rõõmustab Novella. „See, kui inimestel on sama maitse, ühendab ju veel rohkem kui ainult sugulus.“

Aga täpselt sama vaimustunult räägib ta oma laulustuudio lastest: seal on kaks väga toredat poissi ja näiteks on õpilaste seas üks väga hästi kasvatatud väike preili, kes alati, kui õpetajale helistab, ütleb: „Tere, vabandust, kas sul on hetk aega minuga rääkida?“ Kui on vastastikune austus ning õpetaja suudab lapsi inspireerida ja vajaduse korral ka ennast kehtestada, on õpetamine lust ja lillepidu, mille õiteks võistlustel saadud tunnustus. 

„Mul on tunne, et mu kõrv ikka tunneb ära selle, mis on õige ja mis on vale – mis kõlab hästi ja mis mitte,“ arvab Novella ning ütleb, et suurim viga, mis muusikaõpetajad teha saavad, on käskida lastel kõvasti laulda. „Vaikselt laulmine on palju ilusam ja tehniliselt raskem.“
„Ma kehtestan ennast ikka huumoriga,“ ütleb Novella. Aga kui vaja, siis ka teisiti. Pargiteel teeb kamp kooliealisi poisse suitsu, üks seisab rattaga täpselt keset jalgrada. Novella ütleb lihtsalt: „Viitsid eest ära minna või?“ ja poiss läheb eest. „Üldhariduskoolis ma küll õpetada ei tahaks,“ nendib Novella.

Üksiolek on valik

Novellale meeldib üldiselt olla rahus. Kuigi Tõrva on linn, elab Novella enda arvates „pigem maal“. Naabertänavast saab osta vabajooksukanade mune, maja taga on Novellal ka väike potipõllunduse projekt – mõned peenrad ja mõned marjapõõsad. Vaarikad ja punased sõstrad on juba valmis, juba saab suvikõrvitsat ja lehtkapsast.

Klaverisaatjana on Novella saanud Hõbenäpu auhinna, aga tegelikult on tal ka rohelised näpud. Ta räägib rõõmsalt, et mõtles tänavu amplitaimede pealt kokku hoida ning kasvatas lilled ise seemnetest. Kõik tulid üles ja kogu projekt läks kokkuhoidmise asemel kulukamaks, sest potte oli ju juurde vaja.

Ühel hommikul kastis Novella aiamaad ja kukkus – elus esimest korda – koduõue tiiki. „Kalossid kadusid jalast, kastekann käest, siis püüdsin neid seal,“ seletab ta jälle naerdes.
Kõige raskem on kändude lõhkumine. Aga tänapäeval saab ju alati abi tellida, nii et ainult kändude pärast pole ka mõtet läikivas raudrüüs rüütlit majja võtta. Ja naabrid on head. Novella ütleb, et ta ei ole nii ratsionaalne inimene, et suudaks pärast seda, kui suur kirg, kärin-mürin ja mürts suhtes läbi saab, ka argipäevaga toime tulla. Siis peavad jääma teised väärtused, aga kuidas nende teiste väärtustega elada, ei tea täpselt. Nii ongi tema suhted olnud lühiajalised ja üksiolek teadlik valik.
Abielus on Novella samuti olnud vaid lühikest aega, nimelt Hedvigi isa Tõnu Kilgasega. Lisaks tütrele tegi Kilgas Novellale teisegi väärtusliku kingituse: Eesti kodakondsuse. Nimelt ei saanud karjalasoomlasest ema ja Pihkva lähedal sündinud isa tütar Eesti kodakondsust muidu kui tänu sellele, et oli olnud abielus Eesti kodaniku ehk Tõnu Kilgasega!

Praegu saavad Novella ja Tõnu päris hästi läbi. Kui lapselapsed vanaema Nellyle külla tulevad, leiab ka Tõnu mõnikord mahti Tõrvasse tulla ning koos tehakse tsirkust ja värki, nauditakse kõiki suvise Tõrva võlusid.
Ja muidugi muusikat.

****************
Novella Hanson
Sündinud Tõrvas 16. märts 1953.
Ema pidas lastesõime juhataja ja isa tuletõrjeautojuhi ametit.
Novella lemmikud on Kurt Elling, Maurice White, Earth, Wind & Fire ja Whitney Houston.
Eesti lauljatest meeldivad Tanel Padari ja Ott Leplandi hääl.
Jumaldab Aafrika etnomuusikat ja Zimbabwe rahvapilli kalimbat ning tahaks seda mängima õppida.

Hedvig Hanson oma emast:


Foto Priit Simson


Minu ema on olnud aus ja karm õpetaja, tema eeldab, et laps on ise andekas ja teeb ise endaga tööd – mis on ka õige. Ma mäletan, et kui ma juba 16- aastasena tahtsin minna õhinaga saatesse „Kaks takti ette“, siis ta ütles, et ma pole veel selleks valmis – see võib ju noorele inimesele solvanguna mõjuda. Aga eks tal ole õigus ka. Ta on kriitiline, nii enda kui teiste suhtes. Tema musikaalsusega oleks nii palju võinud ka väliselt saavutada, aga mu emas puudub üks lavainimesele vajalik joon – auahnus. Mina olen väga tänulik selle muusikalise maitse eest, mille ma tema kassette kuulates sain, ja ühtlasi iseseisvuse eest, mida ema minust ootas. Ta pole kunagi olnud selline ülehoolitsev ema. Ta vajab aega iseendale ja kui talle kauemaks külla jääda, muutub rahutuks. Samas, nüüd, minu lastega, ilmutab ta kõvasti emalikkust – ikka on värske toit ootamas ja vahel peab lausa teda mõistusele kutsuma, et ta kinkidega üle ei pingutaks. Minu ema otsekohesus ja huumorimeel võivad mõjuda ehmatavalt neile, kes teda ei tunne, see joon on meil ühine. Samas on elurõõm ja ausus just need küljed, mis temas inimestele meeldivad. Mul on väga hea meel, et ta tuli Tõrvasse elama. Just Tõrvas on tal alati hästi läinud, lapsena oli ta tõeline päikesekiir, tantsis, laulis, mängis klaverit ja oli särav võimleja, nüüd õpetab ta edukalt lapsi, tuues nendeni muusikat, mis arendab loovust ja julgust.

Elukiri

Tõendeid Novella Hansoni edukast tööst

“Valgamaa laululaps 2015″ 12. arillil 2015

III vanuserühm: 7-9 aastased

1. Liisi Üksvärav, Tõrva Laulustuudio, juhendaja Novella
Hanson

IV vanuserühm: 10-12 aastased

1. Hans Markus Danilas, Tõrva Laulustuudio, juhendaja
Novella Hanson

2. Emma Laureen Paul, Tõrva Laulustuudio, juhendaja Novella
Hanson

Eripreemia enda loodud laulu eest sai Maria-Helena Lüüs
Tõrva Laulustuudiost, juhendaja Novella Hanson.

V vanuserühm: 13-15 aastased

1. Egnar Hernits, Tõrva Laulustuudio, juhendaja Novella
Hanson

2. Joonas-Hendrik Mägi, Tõrva Laulustuudio, juhendaja
Novella Hanson

3. Pamela Paul, Tõrva Laulustuudio, juhendaja Novella Hanson

VI vanuserühm 16-18 aastased

3. Laura Danilas, Tõrva Laulustuudio, juhendaja Novella
Hanson

Eesti Naine loosib teööijate vahel 3000 euro väärtuses kingitusi!
Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare