Aga Heli Läätsel on hoopis üks teine uudis. Luuletaja Ave Alavainu saatis Helile oma luuletuskogu kõrtsi lauludega ja Heli hakkas kohe ühte laulu viisistama. Kas muusa istus õlgadele? „See tuli mul Ave luulet lugedes kuidagi iseenesest,“ ütleb Heli Lääts.

Kas Heli Läätsest, kes lauljana lugematuid noote helisema pannud, saab veel laululooja? „Ei usu,“ naerab Heli. Jaak Joalalegi on kunagi ette heidetud, et ta ise laule ei teinud. Aga ka Heli Lääts piirdub sellega, et iga kingsepp jäägu ikka oma liistude juurde, kui ta üldse saapaid teha oskab. Oma lauldud lauludega on Heli Lääts ammu juba publiku südameid võitnud ja andnud kõik, mis anda on. Aga oma lõbuks võib vahel kõike teha ja ajaviiteks luulet viisistada.

„Ma mäletan, kuidas algkoolis numbreid kirjutama õppisime: 200 on kahe nulliga, aga kuidas kirjutada kakssada üks? Mina olin see n-ö tark õpetama ja teisi abistama: pane 200 juurde 1 ja ongi kakssada üks, aga on ju hoopis 2001,“ naerab Heli ja ütleb, et muusika kirjutamises on ta sama tark.

Voldemar Kuslap ja Heli Lääts on novembris kutsutud teatri-ja muusikamuuseumi intervjuule. Selle tarbeks otsis Heli Lääts oma lauldud laulude seast neid laule, mida pole kaua kuulda olnud, mis on kuidagi ajahõlma vajunud ja mille ta on ka ise ära unustanud. „Aga need on ilusad laulud...“ Ta lubab lindid kaasa võtta.