Mida sõid gladiaatorid? Ajaloolaste väitel kutsusid roomlased gladiaatoreid odrasööjateks. Viini meditsiiniülikoolis tehtud keemilised uuringud kinnitavad seda.

Vähemalt Vana-Rooma aegses Efesose linnas sõid gladiaatorid tõesti enamasti teravilja. Lisaks kasutasid nad ka omalaadseid toidulisandeid. Näiteks luude tugevdamiseks joodi luu- ja puutuhka sisaldavat kaltsiumirikast jooki.

Türgi läänerannikul paiknevas Efesoses korraldati esimesed gladiaatorivõitlused aastal 69 enne meie aega. Kõige menukamad olid gladiaatorivõitlused meie ajaarvamise 2. ja 3. sajandil. Efesos oli siis Rooma riigi Aasia provintsi pealinn ja seal elas üle 200 000 inimese.
1993. aastal avastasid arheoloogid Efesosest gladiaatorite kalmistu. Sealseid luuleide on põhjalikult uuritud. Viini meditsiiniülikooli kohtuarstiteadlasi huvitas, kas moodsate keemiliste meetoditega on võimalik kindlaks teha, mille poolest erines gladiaatorite toidulaud tavalise efesoslase omast.
Nimelt on nii Galenos, Tacitus kui Plinius kirja pannud, et gladiaatoritel oli eriline toidusedel, mis sisaldas otra ja ube. Teraviljarohke toit andis gladiaatoritele koguni hüüdnime hordearii ehk odrasööjad. 

Leitud luudest võetud proovidest analüüsiti süsiniku, lämmastiku ja väävli, strontsiumi ja kaltsiumi isotoope ning nende vahelist suhet. Näiteks süsiniku eri vormide põhjal saab öelda, milliseid taimi inimene oma eluajal sõi, lämmastik reedab liha ja piimasöömise.
Tuli välja, et Efesose gladiaatorite toidulaual oli põhiliselt taimne toidukraam. Nad sõid suuresti sama toitu, mida teised linnaelanikud – teravilja ja enamasti täiesti ilma lihata tehtud roogasid. Uurimuse autori Fabian Kanzi sõnul võib põlastavalt kõlav hüüdnimi vihjata sellele, et gladiaatoritele anti toiduks kehvemat vilja.

Võitlejate ja tavaliste linlaste vahel oli siiski üks oluline erinevus – strontsiumi ja kaltsiumi suhe nende luudes oli täiesti erinev. Kroonikute väitel jõid gladiaatorid äädika ja veega segatud tuhka, et kiirendada luumurdude paranemist.

Uurimus ilmus ajakirjas PLoS ONE ja seda refereeris TÜ teadusuudiste portaal Novaator.ee