Maarika väike kontor asub südalinnas. Kõrvuti ööklubi ja stripibaariga. “Eks ma pean ju eluga kursis olema,” naerab ta ise. Kuigi rõõmustavat pole siin midagi, sest kõik, mis võib kõrvalasutuses glamuurne ja lõbus tunduda, jõuab mingil hetkel räigete ja julmade juhtumitena Maarika töölauale. Ta on 19 aastat tegutsenud Eluliini kriisinõustajana, mis on puhtalt vabatahtlik töö, ning sõnad “aitamine” ja “toetamine” kuuluvad ta ellu igapäevaselt. Elu pahupoolt näinuna mõjub naine siiski äärmiselt elurõõmsana.

“Eks jurist ise valib ka, kus ta tööle hakkab,” räägib Maarika. “Kui sul on mingi eetika, lähed tööle neisse sfääridesse, kus tõesti saad inimesi aidata. Või siis toetad võlausaldajate erihuve, kus kõik ongi nii ja naa... Tean kolleege, kes pangas juristina võlgu menetlevad ja on ausalt öelnud, et nende ööuni on häiritud, sest raske on inimestelt arvestusliku võla alusel kodusid ära võtta."

Loe lugu Eesti Naise juulinumbrist!