Lapsehoidjana alustanud smuutikuninganna Eliq Maranik: Eesti naised on üliinimesed

Kes on Eliq Maranik, keda Euroopas kutsutakse smuutikuningannaks? Ligi 20 toiduraamatu autor, millest eesti keeles on ilmunud „Tervisesmuutid“, „Talvesmuutid“ ja 101 smuutit“. Neid rootsi keeles kirjutatud raamatuid on tõlgitud ligi kahekümnesse keelde ning läbimüük ulatub kahe miljonini. Eliqit tutvustades öeldakse, et ta on Eesti päritolu. Tegelikult ta ongi EESTLANE! Eelika Maranik Raplamaalt.

18aastaselt läks ta lihtsalt maailma avastama, nagu tänapäeval paljud Eesti noored teevad. Tal on kodu Rootsis ja Hispaanias. Ja muidugi ka Eestis, kus elavad talle kallid inimesed ja kus ta plaanib järjest rohkem elama ja tegutsema hakata.

Eelika ütleb oma viimases eesti keelde tõlgitud raamatus „Tervisesmuutid“ nõnda: „Aitäh, kallis vanaema Õie Heintalu, et sa õpetasid mind loodust hindama ja armastama. Aitäh ilusate aegade eest sinu aias, metsades ja niitudel. Sa oled minu inspiratsioon!“.

Kas te tunnete last, kes mängimise ja ujumise asemel tahaks vanaemaga koos aiamaal rohida ja kõblata? Mina isiklikult enne Eliq Maranikuga tutvumist sellist ei teadnud.

Vanaemadel ongi sageli väga oluline roll lapse elus, aga sellel, et Eelika oma lapsepõlves palju aega vanaemaga veetis, on ka kurvem taust.

"Olin vanaema juures kõik suved ja nädalavahetused ja vanaema oli ka minu ja ema juures palju ning aitas meid, sest kui ma sündisin, oli mu ema alles 17aastane. Aga kui vanaema oli väga haige, siis elasin kogu aeg tema juures ja põetasin teda, kuna kedagi teist ei olnud. Ta oli praktiliselt voodis või ratastoolis, aga kui puusaliigesed ära vahetati, siis läks paremaks.“

Miks sina pidid pisut üle kümneaastase lapsena vanaemale põhiliseks toeks olema?

Sest mu ema oli samal ajal raskelt haige, tal oli neljanda astme vähk, ja kolm väikest last. Terve meie elu oli kaos ... meid, lapsi, juba jaotati, kes kuhu läheb. See oli hirmus trauma, mida eales ei unusta.

Täna on su ema õnneks elus ja terve.

Jaa! Tänu Vigala Sassile. Mida ta täpselt see suvi seal Saaremaal tegi, kui ema suremas oli ja kõik lootus läinud, seda ema ei räägi, kuna see oli nendevaheline. Ema ise on täna veendunud, et vähile andis jõudu negatiivne mentaalsus, see oli seotud psüühikaga. Siis aga, kui ta otsustas, et ei jäta oma lapsi siia ilma tuulte ja tormide kätte, sai ka terveks. Ükski arst ei uskunud aasta hiljem, et see on tema keha. Täna on ema tugev ja terve, nii vaimselt kui füüsiliselt.

Su ema elupäästja ja tervele rahvale tuntud ravitseja Vigala Sass on teie perekonnaga tihedalt seotud. Kuidas täpsemalt?

Vigala Sass oli abielus minu tädiga. Sass oli mu elus terve lapsepõlve ja loomulikult on tema mõtted mind alateadlikult väga mõjutanud. Tollal ma sellest muidugi aru ei saanud, pigem mõjus ta hirmuäratavalt oma robustse sõnavalikuga ja suht karmi olekuga Aga ma tean, et ta oli väga tore ning on mu vanaema ja ema äärmiselt palju toetanud. Nagu väga paljusid eestlasi. Minu vanaema oli Sassiga väga lähedane ja Sass oli minu emale praktiliselt isa eest, kui ema väike oli. Olen Sassi juures Saaremaal suvesid veetnud ja vanaemaga kaasas tema pool käinud, aga minu toonane kartusehirm hoidis mind ikka liialt tagasi. Kui vaid täna saaks kõiki küsimusi küsida! Tema teadus on ju nii võimas! Loodan, et Sassi tublid järglased tema viimasest kooselust ta tööd jätkavad, neil on ääretult võimas ja tark ema.

Sellega seoses, et sa pead Sassi abikaasat Elot võimsaks ja targaks, meenub mulle üks lause, mida kuulsin ühest intervjuust, mis sa andsid. See kõlas umbes nii, et „kui eesti naised kõik kokku hoiaksid, siis oleks see võitmatu jõud“. Mida sa selle all silmas pead ehk miks eesti naine on võimas?

Ooooo, ma armastan eesti naisi! Nad on nii võimsad, kui neile enda jaoks natuke ruumi ja aega anda ja kui nad iseendasse usuvad. Minu kindel uskumus on, et kui sa midagi soovid ja kõik selleks teed, mida soovid, ja iseendasse tuhat protsenti usud, siis sa saavutad täpselt selle, millest unistad. Kindlasti ei tohiks nii väga hoolida teiste arvamusest, sest see võtab jõu ja tekitab ebakindlust. Kui oled ise ebakindel, siis on raske oma unistusteni pürgida.
Eesti naine on juba traditsiooniliselt väga võimas. Ma kohtan palju naisi erinevatest kultuuridest ja näen, et kõik inimesed on erinevad, erinevate tugevuste ja nõrkustega. Eesti naine on aga äärmiselt oskuslik ja tugev, võib-olla on see ka sovetiaja mõju, kui naised pidid vastutama nii kodu eest kui tööl käima. Sa kindlasti tead seda paroodilist laulu: „Kui naine armastab meest, kõik tööd teeb ära ta eest …“. See on küll huumorimeelega tehtud, aga seal on ikka päris korralik tõetera sees. Paljud naised, keda kohtan, käivad tööl, hoolitsevad laste, mehe ja vanemate eest. Nad on üliinimesed. Eesti fantastilised mehed, kui te vaid teaksite, kui palju rohkem ilu, armastust ja väge te saate, kui oma südamed sada protsenti avate.

Kõik on õige, aga sageli on inimesel raske mitte hoolida teiste arvamusest.

Jaa, ma olen nõus, et praeguses välimust hindavas maailmas on väga raske jääda iseendaks, sest eeldatakse, et naine on ilus ainult siis, kui ta on välimuselt ideaalne ja mitte kunagi ei vanane. Sisemine ilu ei ole nii hinnatud ja see tekitabki seda, et naised ei julge olla nemad ise. Aga kõiki on ju vaja! Kui igav oleks maailm, kui kõik näeksid samasugused välja ja ka käituksid samamoodi!
Need, kes teisi halvustavad ja teistes vigu otsivad, ei julge iseenda elu elada – sellest on kahju. Ühiskonnas muutuks palju, kui igaüks elaks iseenda elu sada protsenti ja toetaks üksteist. Ja toetada saame mitte selle traditsioonilise kadeduse, vaid tõelise õeliku armastusega. Kui me kõik üksteise tugevad küljed välja tooks ja need väed ühendaks, hakkaks eesti naise maagia toimima.

See oli 18 aastat tagasi, kui läksid Rootsi lapsehoidjaks. Ei midagi erakordset, sest Eestis on see olnud pigem norm, et pärast kooli lõpetamist minnakse maailma avastama. Ja kuuldavasti said sa seal rootsi peres korraliku õppetunni. Mida tähendab see, et nad ei kohelnud sind õiglaselt?

Tööpäevad olid hommikul alatest seitsmest kuni kaheteistkümneni öösel. Keelekoolituseks võimalust ei antud ja ka palka ei makstud välja. Seaduse järgi oli tol ajal au pair’i miinimumtasu 3000 Rootsi krooni kuus 25tunnise nädalakoormuse eest. See, kuidas nad minuga käitusid, oli ebaseaduslik, aga ma olin 18 ega osanud algul ühtegi keelt ja seega ei osanud ka oma õiguste eest seista. Aga see kõik andis mulle õppetunni ja võimaluse edasi liikuda, mille eest olen väga tänulik. Tänu au pair’iks olemisele õppisin mõne kuuga ära nii rootsi kui inglise keele. See on ju superhea võimalus nendele, kes tahavad keelt õppida ja uut kultuuri näha.

Eliq koos kolme ja poole aastase tütre Jasminega. Nende kodune keel on rootsi keel, aga Jasmine räägib juba ka inglise ja hispaania keelt ning õpib eesti keelt. Foto Anna Enström/Shine Photography

Eelika liikus Rootsis eluga edasi. Kirjastuses töötades said tema hommikusmuutidest osa ka kolleegid ning sealt tuli teadmine ja arusaamine, et marjadest, puu- ja köögiviljadest tehtud vedelamad ja paksemad joogid maitsevad ka teistele peale iseenda. Toonase elukaaslase julgustusel kujunes tervisejookidest perekondlik firmamärk ning hakkasid ilmuma raamatud. Eelika Maranikust sai Smoothie Queen Eliq Maranik.

Muide, kes pani sulle nime Smuutikuninganna?

Minu Saksa kirjastus koos agendiga. Alguse sai see naljajutust, mitte polnud teadlik atraktiivse nime väljamõtlemine. Mul oli algul päris ebamugav, kuna ma pole harjunud sellise egolisusega, aga näen, et see nimi on suhteliselt mõjuvõimas. Ja kui ma soovin teisi inspireerida tervislikumale eluviisile, siis on ju vaja sõnumit, et nendeni jõuda.

Piltlikult öeldes sai Smuutikuninganna tee alguse Vana-Vigalast vanaema köögist, kuigi tol ajal ei teatud Eestis veel sellist sõnagi nagu smuuti.

Jah, see oli minu algeline smuuti, kui värsked marjad litsusin koos suhkruga toormoosiks ja segasin piima või keefiriga. Algselt sündis smuuti Hollywoodis, kus filmitähed end võtete vaheajal püreeks purustatud puuviljadega turgutasid.

See on väga haruldane, kui laps vabatahtlikult kõplab aiamaal, istutab ja harvendab. Aga kuna sa olid selline laps, siis see pole enam midagi erilist, et sul on nüüd Hispaanias maamaja aiaga, kus sa kasvatad mahedalt taimi ja vilju oma mahedike jaoks. Millised toiduained ei puudu mitte kunagi su köögist?

Tatar, kinoa, pähklid-seemned, külmutatud banaanid, nisuoras, värske ingver, erinevad rohelised pulbrid smuutinduseks. Ja jääkapp on alati täis kõike head ja paremat. Reisidel on pea alati kaasas minu väike Vitamix, mis on võimas köögimasin, ja hunnikutes pulbrisegusid, mis kodust kaasa võtan.

Smuuti sobib suurepäraselt neile, kellel on hommikuti söömisega raskusi, neile, kes võitlevad kehakaaluga, ja ka neile, kellel on lihtsalt kuhugi kiire. Eliqi enda lemmikud on rohelised smuutid. Foto Krõõt Tarkmeel

Kas sa oled taimetoitlane?

Ma ei ütle, et ma olen üks või teine. Ma ei taha endale mingeid piiranguid luua, aga eelistan tõesti vegetaarset toitu. Ma ei taha kellegi peale näpuga näidata ja loenguid pidada, sest iga inimene teeb ise oma valikud. Ma usun inspiratsiooni jõusse, mitte loengute pidamisse.

Samal ajal kui Eestis käis kibekiire toimetamine selle nimel, et trükki läheks rahvusvaheline bestseller „Tervisesmuutid. Erguta oma keha vitamiinide, mineraalide ja antioksüdantidega“, askeldas Eliq Stockholmis kõrge palavikuga. Just sel ajal läks inglise, saksa, hispaania ja prantsuse keeles trükki probiootikumidest rääkiv raamat. Lisaks sellele tegeles ta Rootsi suurima ajalehe Aftonbladet eriväljaandega tema raamatutest. Selle projektiga kaasnes ka fotosessioon. „Loodan, et jumestaja saab mu ilusaks teha ja fotograaf fotošopib, kui vaja,“ naeris Eliq.
Nagu saatuse irooniana oli ta sunnitud antibiootikume võtma ajal, kui neljas keeles ilmus raamat probiootikumidest, mis aitavad organismil taastuda mürgistest ravimitest.
„Ma pole 20 aastat antibiootikume võtnud ja nohuski pole neli aastat olnud. Ja nüüd siis selline asi, et neli viirust hüppasid korraga kallale. Järelikult saadetakse õppetunde uue raamatu asjus.“