Kõik vähemalt keskeas inimesed ei tea vahest Kuno Plaani, aga teavad kuulsaid Viru hotelli kohviku kringleid. Kondiiter Kunu Plaan on igati eestiaegne. Ta sündis 1. detsembril 1930 Järvamaal Müüsleri külas Jaagu talus. Küllap räägiti ristsetel Kunost kui tulevasest peremehest. Kaks last oli peres küll juba ees, Ingrid ja Õie, aga tütred abiellusid ju üldiselt talust välja.Eesti Vabariigiga läks teisiti, kui oli loodetud, ja Kuno Plaani saatust muutis see ka. Kui kool pärast sõda läbi sai, käis mööda küla juba kolhoositont. Nõukogude riik ei näinud enam taluperemehi ette. 

Otsustavaks sai Tallinna sugulase Erna Graudi tulek Kuno leeripeole. Sugulane veenis noormeest linna kolima. Ega Kuno ise ka igatsenud saada adramadruseks, nagu traktoriste Müüsleri kandis hüüti.

Seda, missugune mees missuguse naisega sobib, on uuritud sünnitähtkujude järgi ja tõsisemalt ka. Mind on sama palju huvitanud see, kuidas inimene endale õige elukutse leiab. Kuigi tänapäeval vahetakse elu jooksul nii peret kui ameteid.

Ometi on Õnnepalu, keda tasub iga kell lugeda, arvanud, et inimene suudab elu jooksul vaid ühe töö selgeks õppida, vaid ühte asja päris hästi osata. Aga kuidas see üks ja õige, või olgu, mitu õiget, üles leida?

Erna Graudi, kes Kuno linna kutsus, oli kohviku Tallinn direktor. Kunost sai siin kondiitriõpilane. Ja mitte mingi sugulane-pealtvaataja, vaid õpipoiss nagu õpipoiss ikka, kes panne puhastas, neid võiga sisse määris ning kellele vanemad kondiitrid hüüdsid: „Poiss, vii! Poiss, too!“

Kodus, maal, polnud Kuno midagi küpsetanud, aga kohvikus hakkas kondiitritöö talle kohe meeldima. Hakkas isegi nii väga meeldima, et kui pannid said puhastatud ja tööpäev läbi, palus ta luba veel kööki jääda, et harjutada näiteks tordirooside tegemist. Iseendalegi üllatuseks tulid kreemiroosid tal üsna ruttu väga hästi välja, kuigi kohvikus oli aastaid töötanud kondiitreid, kes roositegemist vältisid.

Leida õige elukaaslane ja õige töö – see on elus suur vedamine. Tööga Kuno Plaanil nii läkski, kuid abieluga esimesel katsel mitte nii hästi. Samas läks sellega ikka hästi ka, sest esimesest abielust on Kunol pojad Tõnis ja Toomas, kellel kummalgi kolm last. Nüüd on Kunol Mare ja noor Kuno ning Mare tütar Evelyn oma tütarde Evely ja Marilyga.

Kuulsad Viru kringlid

Kohvikus Tallinn sai Kunost meisterkondiiter ja seal töötas ta 1972. aastani. Siis kerkis keset linna uhke valge Viru hotell ja Kuno Plaan kutsuti sinna kondiitritsehhi juhatajaks. Ühed ütlesid, et tont teab, mida see Viru endast kujutab, ja soovitasid mitte minna. Kuno Plaan siiski läks, eeskätt sellepärast, et Virus olid avarad ilusa väljavaatega tööruumid ja sinna sai tellida viimase sõna peal köögitehnikat. 

Virus sai Kuno Plaanist kuulus mees. Ja kuulsaks ei teinud teda mõni kummaline telesaade, nagu nüüd juhtub, vaid igapäevane töö. Kõik, mis Viru kondiitriosakonnas küpsetati, läks sõna otseses mõttes nagu soe sai. Viru hotelli kohvik-kaupluse seis oli kas selline, et riiulid olid tühjad või lookles Tammsaare pargis kohviku ukse ees järjekord.

Eriti nõutud oli Viru kringel. Eeskätt said kringlit tellida võimukantsid – Kadriorg ja Toompea –, samuti Viru oma töötajad ning nende tuttavad ja tuttavate tuttavad. Tavaliste sabasseisjate jaoks jäi järele kahekümne kringli ringis. Mõni, kes juubelikski kuidagi kringlit ei saanud, tõstis hirmsat lärmi.

Siis helistasid kaupluseprouad Viru teisele korrusele kondiitritsehhi ja kutsusid Plaani kauplusesse appi. Ega Plaan saanud Toompeast ega tuttavatest rääkida. Ta seletas, et kringel läheb eeskätt Viru rahvale. Mida arvataks turumajanduses kondiitrist, kes jutustaks: me küpsetame küll saia, aga sööme selle ise ära ka? 

Populaarseks said 1980. aastal olümpiamängude purjeregati puhul Plaani välja mõeldud küpsised Vigri (Vigri oli olümpiamaskott) ja Olümpia. Väga nõutud olid ka Viru kohupiimatordid, stritslid, teesaiad, kihilised šokolaadiküpsised, kilupirukad... Aga ma võingi siin magusat ja soolast üles lugema jääda. 

Kaubandusminister Kuno Todesson helistanud kord ja palunud, et Plaan teeks midagi, mis lettidel seisma jääks, et kaupluse riiulid nii tühjad poleks. Ministri soov jäi täitmata, sest seismajäävat saia ei oska Plaan tänaseni küpsetada.

67-aastaselt oma firma

Siis tuli Viru erastamine ja kondiitritsehh lõpetas varsti töö. 1997. aastast tegutseb Pirital firma Kuno Plaan & Kondiitrid. Mul jätkus lollust küsida, kas 67-aastaselt oma firma loomine riskantne polnud. Plaan vastas: „Esiteks: mida muud ma oskan? Teiseks: kui seni olid minu tooted hästi läinud, miks pidid nad nüüd seisma jääma?“

Minu küsimus oli rumal veel selle poolest, et siis ma veel ei tundnud Kuno Plaani põhiloomust. Temale pole omane karta ega kahetseda, vaid ta otsib igale asjale lahendust. Sealjuures kisa-kärata ja konfliktita.

Lõpetuseks paar meisterkondiitri soovitust:

  • Tainast ei tohi ära väsitada.
  • Tainal tuleb lasta sooja rätiku all kerkida.
  • Kui tainas on lahti rullitud, tuleb tal lasta puhata, hingata ja alles siis hakata kringlit või saiu vormima.
  • Saiu tuleb teha hea tujuga. Sealjuures kaine peaga. 

2013. aastal ilmus Valve Raudnaski raamat "Kuno Plaan ja Viru kringel" (Tammerraamat 2013).

Elukiri