KOGEMUSLOOD: Laste kõrvalt õppima

Kui hing peale emarolli ka midagi muud ihkab, tuleb leida selleks võimalus – muidu on tagajärjeks stressis ja õnnetu ema. Üks lahendus on õppima minna!

"Kui sinust saab selline ema, kes suudab rääkida AINULT sellest, kuidas ta laps ikka veel potil ei käi või kõrvitsapüreed suu sissegi ei võta, jäävad meie kokkusaamised kindlasti harvemaks!" kõlas hea sõbranna hoiatus mulle mõni aasta tagasi, kui sain poja emaks. Usun, et väikesele lapsele on väga oluline kasvada esimesed eluaastad turvaliselt emaga koos. Kuid tean sedagi, et üksnes lapsele ja kodule pühenduda on raskem, kui esialgu arvata võiks.

Unistused teoks
Kadri (32) esimene tütar oli kaheaastane ja teine alles kõhus – kooli sisseastumine ja lapseootele jäämine langesid tal üsna samale ajale. "Mõtlesin pikalt, kas alustada kooliga kohe või oodata paar aastat," räägib Kadri, kellest sai siiski kohe taas tubli õppur.
Pärast gümnaasiumi lõpetamist oli Kadri õppinud kokk-kondiitriks, kuid tema unistus oli saada toitlustuses kõrgharidus. Kuna ta aga ülikoolis toiduainete tehnoloogiks õppida ei soovinud, astus ta Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkooli (EHTE) toitlusteenuste korraldust tudeerima.
Tsükliõppe variant tähendas iga kümne päeva tagant kolme pikka loengupäeva. Õpe pidi kestma kokku kolm aastat, kuid oma teise lapse ootel naine tegi kahe aasta ained kohe korraga ära, et hiljem oleks pisibeebi kõrvalt lihtsam.
Kadri: "EHTEs antakse rakenduslik kõrgharidus ja seega on õpitav elus kohe ka rakendatav. Ma sain teadmisi, kuidas toitlustusettevõtet juhtida, alates planeerimisest ja raamatupidamisest kuni toiduvalmistamise ja veinikoolituseni." Paralleelselt kooliga asutas tragi naine ka erapäevahoiu ja sai omandatud teadmised kohe järele proovida. Nüüd töötab Kadri Kiili Varahalduse Sihtasutuse toitlustusjuhina ning nõustab teisigi toitlustusettevõtteid paberimajanduse ja korraldusliku poole vallas.
Kuidas pere õpingute alustamisse suhtus?"Minu kaheaastane tütar oli igati tubli ja tragi ning hakkas sel ajal juba lasteaias käima, vajadusel aitasid ka hoidjatädid. Abikaasale minu õppimaminek kahjuks kohe üldse ei meeldinud, see oli kulukas ja loengupäevad väga pikad. Mulle tundub, et meestele sageli ei meeldi, kui naised on edasipürgijad," meenutab Kadri.
Kui Kadri teine tütar sündis, võttis ta aasta õppepuhkust ning jätkas õpingutega siis, kui laps oli aasta ja nelja kuune. "Kõige hullem oli logistika – elasin Saku vallas, koolis käisin Koplis, vanem tütar käis hoius Nõmmel ning noorem hoidjatädi juures Õismäel. Lisaks veel töö ja kodused toimetused. Üsna kooli lõpus tuli mul tahtmine kõigele käega lüüa, lõputööd valmis kirjutada tundus võimatu, kuna olin just alustanud tööd uues kohas kohviku juhatajana. Õnneks olid mul sõbrad, kes igati toetasid ja innustasid. Eriti hästi on meeles ühe sõbra sõnad: "Kadri, kingipakk on valmis, seo nüüd lehv ka peale!" Sain lõputöö valmis ja kaitstud ning sellele sõbrale olen elu lõpuni tänulik!"
Kadri ei kahetse õppima asumist sugugi, kuigi see lõi ta elu üpris sassi. "Tänu õppemaksule tuleb mul nüüd üpris kaua õppelaenu tagasi maksta ja see pole lihtne. Tegin endaga kokkuleppe, et enne midagi uut õppima ei lähe, kui õppelaen on tasutud. Praegu panustan rohkem tütarde hobidele ja ühiselt veedetud ajale. Kuid kes teab, ehk olen mina tulevikus see, kes teistele õpihimulistele kogemusi ja teadmisi jagab, see oleks ju tore!"

Kadri meelest ei tohiks ükski naine ega ema oma unistustest ja ideedest loobuda - need tuleb ellu viia! "Kui asju pidevalt tulevikku lükata, jäävad need üldse tegemata."

Värske pilguga
"Olen ehe näide sellest, kuidas lapsesaamine võib inimest ja tema eluvaateid muuta," ütleb Helen (24), Emily (1 a 10 k) ema. Kui enne rasedust õppis Helen ülikoolis õigusteadust, siis emaks saades otsustas ta kannapöörde teha, endised õpingud katkestada ning asuda õppima hoopis lastemassööriks M.I. Massaažikoolis. Huvi selle ala vastu tekkis Helenil siis, kui ta käis oma beebiga füsioterapeudi juures. "Tundsin, et emapuhkusel viibimine on just õige aeg õppimiseks. Hiljem on töö ja pere kõrvale kooli mahutada keerulisem. Iga ema teab, et natukenegi muutust ja keskkonnavahetust tuleb alati kasuks. Pärast eemalviibimist on hea tagasi tulla ja tunda, et kodus on kõige parem."
Alguses toimus õppetöö vaid korra kuus kolme päeva jooksul, põhiliselt võeti läbi teoreetilised ained, nagu anatoomia, füsioloogia, haigusõpetus. Helen asus õppima, kui tütar oli just saanud 6kuuseks, nii väikese lapse kõrvalt midagi ajakulukamat õppida olnuks raske. Nüüd õpitakse lisaks massaažiliike ja kuus on päris palju mahukaid praktikapäevi. Õnneks on Heleni elukaaslasel paindlik töögraafik. "Sel ajal, kui mina olen koolis, oli lapsega kodus tema. Samuti saab abi paluda vanavanematelt, kelle jaoks ei ole suuremat rõõmu kui lapselapsega tegelemine."
Pere toetuseta ei kujutaks Helen õpinguid ettegi. "Elukaaslane on rahul sellega, et olen leidnud enda jaoks ala, mis mulle tõesti meeldib." Ka tulevikuplaanid on hakkajal naisel teada: "Tahaksin minna õppima füsio- või tegevusteraapiat. Kuid see nõuab juba suuremat ajaplaneerimist. Pärast õpinguid tahan alustada ettevõtlusega, mis on suunatud tegelemisele väikelaste ja lasteaialastega."

Heleni soovitus emadele, kes plaanivad samuti väikelapse kõrvalt õpinguid alustada: "Kõige tähtsam on õppima asudes jälgida, kas sinu laps on selleks valmis. Vanema ja iseseisvamana lepib ta ema äraolekuga kergemini. Eemalolek on hea ka lasteaeda minekuks, sest laps harjub, et ei ole emaga päevast päeva ninapidi koos. Ma ei soovitaks valida päevase õppevormiga õpet. Minul näiteks kasvaksid koolitükid ja kodused kohustused sellisel juhul lihtsalt üle pea."

Suurepärane seltskond
"Lapse kõrvalt õppimine on mulle väga palju andnud!" kinnitab Kai (32), kes asus õppima, kui tütar Mari oli pooleteiseaastane."2009. aasta augustis astusin Estonian Business Schooli rahvusvahelise ärijuhtimise magistriõppesse. Varasemast ajast on mul magistrikraad Tartu Ülikoolist vene kirjanduses."
Lisaks sellele, et ärivaldkond Kaid huvitas, oli oluline motivaator ka EBSi pakutav noore ema stipendium, mis võimaldas alla kolmeaastase lapse emale õppemaksusoodustust. Õhtuõppe valis Kai aga sellepärast, et tahtis kindlasti koolis kohal käia ja aktiivselt loengutes osaleda.
"Kuna tegu oli esimese lapsega, otsustasin maksimumaja kodus olla. Siiski lähebkoduelu üsna ühetaoliseks ja kooliskäimise õhtutest said mingis mõttes minu nädala toredaimad hetked. Meeldisid nii loengud, ärikooli praktiline suunitlus ja pidev kaasuste lahendamine kui suurepärane seltskond. Sain tuttavaks väga erinevate eluvaldkondade inimestega: näiteks õppisid meie grupis jurist, arhitektid, filoloogid, PR-spetsialistid jt. Mitmetel neist olid ka lapsed. Juba esimesest semestrist hakkasime ka vabal ajal kokku saama ning praegu oleme peresõpradeks saanud."
Lapse kõrvalt õppimine käis enamasti ikka õhtutundidel või öösel. "Kui kellelgi grupikaaslastest jõud või mõistus otsa sai, toetasime teineteist Skype'is." Kõige olulisemaks peab ta aga oma aja efektiivsemat planeerimist. Näiteks püüdis ta kodutöid mitte viimasele minutile jätta, sest lapse haiguse korral poleks muidu neid tähtajaks esitada jõudnud. Päris öö läbi ka kirjutada-arvutada ei saanud, sest laps ärkab ikka hommikul ja nõuab tähelepanu.
Ka Kai rõhutab lähedaste toetust, temal aitas last hoida tõlgist mees Andrei. "Näiteks küpsetasid nad koos pannkooke ja jätsid emmele segaduse, kui see koolist saabus. Siiski mäletan, et kui algas suvi, tundsid minu abikaasa ja ka grupikaaslaste pereliikmed suurt kergendust."
Kai tunnistab, et tal tekkis vahepeal stress sellest, et ei saanud mehega koos aega veeta. Ta istus pärast lapse magamaminekut kohe arvuti taha, sest muidu poleks kooliasju lihtsalt valmis jõudnud. "Mingit tüli sellest polnud, kuid oleksime soovinud tegelikult rohkem aega koos veeta."

Kai soovitab kõigil emadel, kes on lapsega, kuid soovivad lapse kõrvalt õppida, see idee ellu viia! Siiski on oluline, et pereliikmed õppimist toetaksid, sest lapsehoidmist tuleb palju ja koolitööd tahavad tegemist. Õppida tuleks seda, millest kasu on ja mis tulevikus kuhugi edasi viib.

* * *
Nõuandeid emadele

*Mõtle välja, mida sooviksid õppida ja mida kasulikku see sulle annab.
*Võrdle eri õppevorme ja -kohti, otsusta, milline õppimisviis sulle ja sinu perele kõige rohkem sobiks (lühemad või pikemad kursused, kaugõpe, õhtune õpe, tsükliõpe, e-kursused jne).
*Tee kindlaks, kui ajamahukad õpingud on, arvesta ka rahaliste kuludega.
*Aruta asja perega, rääkige läbi, kuidas korraldada lapse/laste hoidmine ja kodused toimetused õpingutele kuluva aja jooksul.
*Õpi oma aega efektiivselt kasutama, planeeri päevi hoolikalt ja ole valmis ka ootamatusteks (laps jääb haigeks, loengute ajad muutuvad, hoidja ei saa tulla jne).
*Hoolitse selle eest, et leiaksid piisavalt aega lapse ja abikaasa jaoks, ära unusta ka ise lihtsalt puhata!