Kellele jääb laenulepinguga ostetud korter, kui vabaabielus paar lahku läheb?
Projekti “Hea nõu lastega peredele” kaudu on advokaadid priilt nõustanud üle 1200 abivajaja. Käime Helen Tombergiga läbi mõned probleemid, mida advokaadibüroos tihti käsitletakse.
Kui vabaabielus paar ostab koos korteri, kuid laenuleping sõlmitakse vaid ühe nimele, mis saab sellest varast siis seaduse silmis, kui paar lahku läheb?
Kui elukaaslased ei ole abielus ega ole sõlminud ka kooselulepingut, aga ühe elukaaslase nimele ostetakse kinnisvara, pole see seaduse silmis paari ühisvara, vaid selle vara, kes kantakse omanikuna kinnistusraamatusse. Küll aga saavad elukaaslased osta korteri kaasomandisse, mille korral kantakse kinnistusraamatusse omanikena mõlemad elukaaslased.
Kui korter on kaasomandis, saab kooselu lõppemisel nõuda kaasomandi lõpetamist. Kaasomandi lõpetamisel, nagu ka ühisvara jagamisel, eelistab kohtupraktika vara müüki enampakkumisel, mille käigus tagastatakse korteriga seotud laen ja sellest üle jääv raha jagatakse elukaaslaste vahel vastavalt nende osa suurusele. Kuid siin võimaldab kohtutee asemel omavahelise kokkuleppe otsimine suuremat paindlikkust, sest sel juhul saab jätta korteri ühele omanikest teisele makstava hüvitise vastu. Korterile õiglase hinna leidmiseks on hea paluda see ära hinnata kas riiklikult tunnustatud kinnisvaraeksperdil või mõnel tunnustatud kinnisvarabürool.
Kui korter on ühe elukaaslase nimel, siis teisel elukaaslasel edaspidi õigust korterile või osale korterist ei ole. Küll aga võib tal olla õigus saada osa korteri väärtusest. Selleks peab olema täidetud kolm tingimust. Esiteks: korter on omandatud ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel. Teiseks: mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad rahaliselt hinnatavad panused. Kolmandaks: pooltel oli korterit soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse – ehk ühise kodu – kestvaks loomiseks.
Näiteks kui elukaaslane, kes ei ole omanikuna kinnistusraamatusse kantud, on teinud makseid nii korteri ostmiseks (laenu maksmiseks) kui ka remondiks, saab mõlemat lugeda rahaliselt hinnatavaks panuseks korteri omandamisel või parendamisel. Kuid seda üksnes siis, kui need kulud moodustavad vastavatest kuludest olulise osa. Samuti peavad need olema võrreldavad teise elukaaslase tehtud kulutustega. Ainuüksi eluasemega seotud jooksvate kulude katmine ei anna õigust saada osa korteri väärtusest.
Hea teada!
Tasuta õigusnõustamine
Lastekaitse Liit koostöös Eesti Advokatuuriga pakub tasuta juriidilist nõustamist perekonnaõigust puudutavates küsimustes projekti “Hea nõu lastega peredele” raames. Nõustamised toimuvad eesti ja vene keeles Lastekaitse Liidu büroos Tallinnas. Nõustamisele pääseb eelregistreerimisega telefonil 631 1128.
Sama projekti raames jätkatakse juriidilist nõustamist ka Hiiumaal (eelregistreerimine telefonil 510 7299) ja Sillamäel (eelregistreerimine telefonil 5560 2993 või 5555 0303).
Allikas: Eesti Naine, mai 2018
