• muistsed, paganausulised nimed
  • kiriklikku päritolu vanad laennimed, mis mugandati eesti keelde
  • laenud teistest keeltest, võõrkeelsed nimed
  • eesti keele baasil loodud tehisnimed

"Huvitav oli jälgida, kas ja kuidas ka meie küla laste nimed reeglipäraselt muutusid. Alustasin 1782. aastast ja kirikuraamatute põhjal uurimise lõpetasin 1926. aastaga," jätkab ajaloo- ja koduloohuviline Katvel.

Nimi, mis lapsele pandi, pidi seda last ka kaitsma. Isa ja poeg kandsid sageli sama nime, see on tänapäevalgi tavaline. Kuid ka emal ning tütrel oli tihti üks nimi, seda nüüd naljalt enam ei kohta.

"Ka leidsin juhtumeid, kus üks laps näiteks nimega Ann oli surnud, siis sai järgmine tütar jälle sellesama nime kandjaks, sest ega nime saanud lasta kaduma minna, neid tundus olevat üpris piiratud arv. Kui vendadel olid lapsed, oli see päris tavaline, et ühe venna lapsed kandsid täpselt samasuguseid nimesi, kui teise omad."

Toome siinkohale Elutarga lugejateni kaks vahvat nimelugu Juminda poolsaarelt.

  • 8. juulil 1907. aastal sündis Leesi külas Palmroosidele poisslaps, kellele isa läks nime panema. Et perre esimene poeg sündinud ja nimi peaks vääriline olema, arvanud pereisa Jaan, et paneks kohe nimeks Eduard Wilde ja nii see sündiski. Poiss ristiti just sellise nimega ja ristivanemaidki oli rohkem kui muidu, tervelt viis! Eks isa ja ametnik, kes nime kirja pani, olid ülevoolavamas meeleolus, kui peaks.
  • Tapurlas Kiigal oli perre sündinud tütarlaps, kellele pereisa läinud nime panema. Küsinud ametnik siis lapse isa käest, mis maimukesele nimeks kirjutada. Mees öelnud pikaldaselt randlase kombel „Oiiee“. Ametnik vaadanud ütlejat ja küsinud uuesti, mis see nimi on. Ikka kostub „Oiiee“. Kirjutaja hakanud muret tundma, kas mehel valutab kusagilt. Nüüd vihastanud vastne papa ja öelnud, et lapse nimi on Oiiee. Õie oli muidugi. Nende õ-dega ja o-lõppudega ei ole randlane sugugi sina peal!

Allikas: "Milliseid nimesid pandi lastele Jumindal? Meie küla lood". MTÜ Juminda Külaselts, 2015.