Ja jõulud. “Varem tähendas see kuuske, kapsaid ja muud möllu, hästi palju välist atribuutikat. Heas mõttes. Ka pärast mehe surma tirisin veel kaks aastat kuuske tuppa ja proovisin kangekaelselt meie pere jõule mängida. Aga see ei pakkunud rõõmu ei mulle ega lastele, tegi pigem haiget. Sain aru, et siis polegi vaja. Läheme nüüd jõulude ajal hoopis mu õe ja ema-isa juurde.”

Detsembri Eesti Naise kaanelugu loe me paberväljaandest või digiajakirjast: