Kaja Kallas: Olen hakanud märkama Eestis asju, mida varem pidasin endastmõistetavaks

Kaja Kallase isiksuse sarm köidab ja mõtteerksus paneb kuulama. Kui uus poliitikute põlvkond on selline, pole kõik sugugi kadunud. Ehk innustab ta oma eeskujuga teisigi. Reformierakonda kuuluv noor naine on Euroopa Parlamendis meie huve esindamas ja räägib sellest elust Eesti Naise septembrikuu kaaneloos.

Kas Euroopast paistab Eesti teistmoodi?

Olen hakanud märkama Eestis asju, mida varem pidasin endastmõistetavaks. Näiteks kui näen varakevadises külmas ja lörtsis isa, kes lükkab kärus umbes aastast last – kärul pole katet peal, kõik see lörts tuleb lapsele näkku – ja teine, veidi suurem põnn on tal käekõrval, ning saan aru, et nad ei liigu punktist A punkti B, vaid lihtsalt jalutavad. Eesti lapsed on palju värskes õhus ja see on hea, Brüsselis, nii kui juba natuke vihma sajab, istuvad toas.
Ka meie toit on puhtam, meil on emad väga teadlikud, mida see sisaldab ja mis on kahjulik. Mu prantslannast ja belglannast assistentide meelest oli ennekuulmatu, et korjame metsast seeni ja marju ning teeme neid sisse. See tundus neile müstiline, nad imestasid, kuidas ma tean, mida korjata. Aga mina käisin väiksest peale vanaemaga koos seenel, tema õpetas, mis on mürgine, mis mitte. See teadmine antakse põlvkonnalt põlvkonnale edasi.