Kui Ivi Eenma sekretär minult kunagi, 1997. aastal intervjuud kooskõlastades küsis, millest ma direktoriga rääkida soovin, vastasin, et mind huvitab kogu tõde Pärnuga seoses. Ja seesam ... avanes!
„Pärnu suved!“ õhkas Eenmaa südamest. „Seal puhkas Oistrahh, hiljem poeet Samoilov ja Moskva vaimueliit, kellel polnud kahju anda end ka Pärnule. Nende pikkade suveõhtute juurde kuulusid vestlused elust. Samoilovi perekond lävis Solženitsõniga, tol ajal käis suur keelatud kirjanduse lugemine ja kõik tuli öö jooksul alla neelata. See oli väga intensiivne ja üldkultuuriline periood mu elus.“
Kui Kungla kohviku (Rüütli 31) aknast paistis, et Ivi tuleb, hõikasid sõbrannad: „Karutapja!“ Ülejäänud kohvikuseltskond vakatas ja vaatas uudishimuga aknast välja, et kes s e e veel on ja kuidas seostub „karutapja“ tolle hästiriietatud naisega?