“Üksi elada mulle meeldib,” noogutab Helene. Tal on Tallinna külje all Laagris õdus korter, mille ainsaks puuduseks see, et pole rõdu, kuhu lilli istutada. “Üksikuna ma end ei tunne, sest sõbrannasid on mul palju ja nemad kogu aeg kutsuvad kuhugi. Ma pole ise hea plaanide tegija, aga olen hea kaasamineja. Niimoodi käin reisimas ka, et sõbrannad kutsuvad kaasa – sel suvel sõidame Islandile...”

Pikki aastaid oli Helene abielus. Kui tema ja Peep Pillak lahutasid, oli tütar Annaliisa täiskasvanu. “Isa oli show-mees,” räägib Annaliisa. “Armastas nalja teha – aga huumorisoon oli tal mustavõitu. Näiteks vedas ta sõpradega kihla, et pääseb loetud päevadega Nõukogude armeest. Ja ta saadetigi tagasi, sest peeti hulluks! Aga tihti on nii, et need, kes kõige rohkem nalja teevad, hoopis nutavad sisimas.” Helene aitas Peepu hooldada kuni mehe surmani paar aastat tagasi.

Loe täismahus maikuu Eesti Naise kaanelugu siit: