HÄMMINGUS LUGEJA KIRJUTAB: Kellele selliseid kommipabereid küll vaja on?

Juba kaupluse kassasabas seistes tundsin, kuidas veresuhkur langeb - eks lõunasöögist oli palju aega möödas ka.

Nii avasin autosse istudes martsipanikommide suure kilepaki, krabasin kommi pihku ja hakkasin sõitma, lootes ühe käega roolihoidmise kõrvalt teise käega komm paberist lahti harutada. Aga võta näpust! Kruttisin küll tuutukujulise maiuse otsad lahti - aga need olid hoolega kinni kleebitud. Nagu ka kommiümbrise pikiõmblus. Paber seejuures oli libe ja ilmatu tugev, ei andnud kuidagi järele. Alles siis, kui peatusin, sain selle kaht kätt kasutades keskelt katki rebida. Miks pagan päralt peab kommi avamine nii keerukas olema? Kas selleks, et laps sellega üksinda hakkama ei saaks? Õige ta ju on - mida hiljem väike inimene sõltuvust tekitavad maiustused avastab, seda parem.