Ene Rämmeld: ideaalse abielunaise elu on mulle liiga raske

“Mulle sobib armukese roll, sest tema näeb meest ainult siis, kui sel on hea tuju, ja on väga õnnelik, kui mees lahkub!” tunnistab elurõõmus näitleja Ene Rämmeld (71).

Millal sa esimest korda armusid?

Olin kolme-neljane, kui mängisin vahel kahe naabripoisiga. Ühel päeval lubas ema mul nendega kinno minna. Olin väga õnnelik ja hoidsin mõlema käest kõvasti kinni. Mäletan hästi hilisemaidki ühiseid jalutamisi, mõtisklesin, kumb poistest mulle rohkem meeldib. See on siiani nii – mitmeid kordi on mu elus olnud korraga kaks meest ja pean valima.

Miks on armastus oluline?

Armastus on õhk, valgus, vesi – kõik, milleta inimene elada ei saa.

Mida oled armastuse nimel teinud?

Kõige riskantsem oli 1981. aasta, kui sain kõne julgeolekust, et võin Pariisi minna. Olin seda uudist oodanud viis aastat! Selle aja sees kutsusin Paidest ära oma õe pere, sest uskusin, et Tallinnas on õelastel põnevam tulevik. Ka lootsin, et võin oma korteri lahkudes neile jätta, et mul oleks koht, kuhu ehk kunagi tagasi tulla. Juhtus aga nii, et mu õemees sai ise filharmoonia kaudu oma perele korteri. Seisin fakti ees, et Eestist lahkudes pean korteri riigile jätma. Helistasin isale ja palusin, et ta tuleks kiiresti linna ja võtaks oma passi kaasa. Riskisin kohutavalt, sest mu telefoni kuulati pealt. Esmaspäeval läksin koos isaga miilitsasse, et isa Tallinnasse sisse registreerida. Paar päeva hiljem sain kätte oma välispassi. Sel hetkel tahtsin rõõmust kisada. Minu plaan oli läbi läinud! Tõin oma pere maalt Tallinna elama ja petsin KGB-d.