...mälestus lapsepõlvest

Pärast sõda polnud elektrit, oli küünlavalgus. Kui hommikul ärkasin, siis ema oli voolinud küünlarasvast pardikesed mulle voodi kõrvale.

...tegevus

Ilmas elamine koos kõikide pakkumistega: puhkused ja tööd, mida silmaga haaran ja kõrvaga kuulen.

...sõnad

Olen kirjanike perekonnast, kus sõnade ja lausetega on palju tegeletud. Minu lemmiksõnad on tänusõnad ja võlusõnad, mida tänapäeval võiks rohkem olla.

...inimesed, inimeste omadused

Hindan ausust, truudust, tähelepanelikkust, hoolivust ümbritseva suhtes – kas lill tahab juua, koer süüa, laps lohutamist. Kui keegi-miski sinu ümbruses vajab tuge, siis pakud seda.

...hetk päevas

Kui mõtlen lähedaste ja armsate inimeste peale ehk mõttekontaktid oma armsamatega.

...argirituaal

Söögiajad tähendavad seda, et perekond või meil maal muuseumirahvas tuleb kokku ühe laua ümber. Ühised jutuajamised üliõpilastega laua taga.

...koht kodus

Ateljee on väga meeldiv, kui vaibakudumine on pooleli. Armsaim koht on trepp, kus hommikut tervitada, päike paitab palgeid, koer ja kass tulevad pai küsima.

...koht maailmas

Eesti iga ilmakaare suunas, mered ja rannikud ja sisemaa, välismaalt Jaapan. Seal on inimesi palju, aga jaapanlased tohutult väärtustavad loodust, samas on tehniliselt ja kultuurselt kõrgel tasemel.
Foto: Kristjan Lepp

...viis end rahustada

Metsas kõndida ja jalutada, looduses viibida.

...viis end liigutada

Armastan suusatada ja ujuda. Käin regulaarselt ujumas. Talvel ujun Viljandis basseinis, suvel kodujärves. Niipea kui oli suusailm, läksin suusatama, sel talvel üle kümne korra kindlasti.

...raamat

Väga raske valida. Minu oma ema (Valda Raudtoim) tõlgitud Jerome David Salingeri novellid.

...film

Kevade” ja “Seltsimees laps”. Telekat vaatan üldiselt vähe, aga “Plekktrummi” vaatan, AK uudiseid ja loodusfilme.

...kunstnik

Eestist Peeter Mudist ja Olga Terri. Maailmast Vincent van Gogh.

...lõhn

Taluõues kuivanud puhta pesu lõhn, osooni lõhn.

...ese mu riidekapis

30 aastat vana oma talus kootud ja enda disainitud rahvariideseelik. Lõnga sain Ukust, mis just likvideeriti. 30 aasta jooksul on kangas palju õhemaks kulunud, talveseelikust on saanud suveseelik. Inimesed ei tunneks mind ära, kui midagi muud selga paneksin.

...kingitus, mis ma olen saanud

Kõige armsam kingitus oli Maru Räägu tehtud hõbesõlg linnukese kujutisega. See kadus mul ära 2014. aasta laulupeol. Oleks suur õnn, kui keegi leidis selle, loeb nüüd ajakirja ja toob mulle tagasi. Praegu on mul Adamson-Ericu linnukese märk rinnas.

...kompliment, mis mulle on tehtud

Kõike ei mäleta, aga eile näiteks tulid kaks naist Ida-Virumaalt mu loengut kuulama. Ütlesid: “Tulime kuulama ja vaatama ERMi vaibanäitust “Isamaastikud”, sest kõik selle, mida meie oleme eluaeg oma hinges ja südames kandnud, olete teie oma vaipadesse kudunud.”

...unistus

Et Eestimaad liigse arendamisega kihva ei keerataks ega hävitataks tema puutumatut loodust. Et see töö, mis ma olen Käärikus teinud, kestaks edasi pärast mind. Et muuseum kestaks Heimtalis edasi ja see koht säiliks sellisena, nagu ta on.

Anu Raua legendaarseid ja ka uusi vaipu saab näha ERMis näitusel “Isamaastikud”.

Artikkel ilmus 2018. aasta juulikuu Eesti Naises

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena