Aigi Vahing: tänaseks on minu 30 aastat kestnud võitlus söömise ja kaaluteemadega juba aastaid läbi

 (1)
Aigi Vahing: tänaseks on minu 30 aastat kestnud võitlus söömise ja kaaluteemadega juba aastaid läbi
Aigi VahingFoto: Aivar Pärtel

Aigi Vahing on olnud hädas emotsioonidest tingitud ülesöömisega, kuid juba aastaid tagasi sellest võitu saanud ja õpetab söömissõltuvusest (siia alla käivad ka buliimia, anoreksia ja ainult "õige" toidu tagaajamine ehk ortoreksia) vabanemist emotsioonide vabastamise meetodil.


"Inimesed, kel on kaaluprobleemid ja kes võitlevad isudega, kannatavad selle käes sageli terve elu. Meile õpetatakse, kuidas peaks sööma. Aga keegi ei õpeta, kuidas vabaneda faktoritest, mis ajavad ülesööma. Tahaksin seda teemat oma kogemuse põhjal tutvustada", räägib Vahing.

Kuidas selline teema on teieni jõudnud?

Olen ise võidelnud söömise ja kaaluteemadega 30 aastat. Tänaseks on see võitlus juba aastaid läbi. Kuid tean seda probleemi nii algusest, keskelt kui ka lõpust. Tean ka, milline on elu ilma selle probleemita, mil kaal püsib pingutusteta normis ning söömine on normaalne. Ja tagasilangusi ei ole.

Miks inimesed võitlevad siis söömisega ja pidevalt muretsevad kehakaalu pärast?

Mure kehakaalu pärast tuleb ülekilodest. Ja ülekilod tulevad valdavalt söömisest. On ka inimesi, kel pole ülekaalu, kuid kes kardavad paksuks minna. Ja on ka anorektilisi inimesi, kellele tundub, et nad on juba paksud, kuigi kehakaal on alla normi. Juhtivaks jõuks on siin emotsioon - paksuks minemise hirmuga kaasnevad näiteks häbi, kartus, põlgus, uhkus, alaväärsus, soov vastata "standardile", soov mitte halvem olla, jne. Ka ülesööma ajab emotsioon. Kuni selleni välja, et ahmid toitu sisse ega teagi, miks. Ka alasööma ajavad emotsioonid. Ja ka toitu välja oksendama (buliimia) ajavad emotsioonid. Ning ka sööma ainult "õiget" toitu ajavad emotsioonid kuni selleni välja, et inimene ei saagi enam kusagile külla või restorani minna - igal pool süüakse "valesti". See on ka üks toitumishäire - ortoreksia.

Seotud lood:

Miks inimesed söövad üle?

Loe veel

Minu kogemuse põhjal on need põhjused emotsionaalsed: stressi tunne, täiuseihaluse tunne, rahulolematuse tunne, armastuse puuduse tunne, üksinduse tunne, viha tunne. Lisasin igale emotsioonile sõna "tunne". Miks? Kui öelda lihtsalt "armastuse puudus", jääb mulje, et inimese elus ongi armastuse puudus. Ja et tal on põhjendatud lohutuseks näiteks süüa. Kuid armastuse puuduse tunnet võib kogeda ka inimene, kes elab armastava pere keskel. Tal ei ole armastuse puudust, aga ta tunneb armastuse puuduse tunnet. Vahel püütakse mõistatada, miks? Kuid emotsioonid ei käivitu loogika baasilt. Nagu teame, käivituvad emotsioonid meie tahtele allumatult, reflektoorselt, juhuslikes olukordades ja see, mida tunned, ei pruugi üldse olla vastavuses tegelikkusega. Oled tahtnud süüa rohkem kui kõhtu mahub? Emotsioon tahab, aga kõht on nii täis, et kutsu või arst. Pole ju loogilisust.

Öeldaksegi, et inimesed söövad emotsioone ehk siis matavad toiduga endas esile kerkivaid tundeid.

Söömisprobleem pole jah niivõrd selles, mida sa sööd, vaid selles, mis nii-öelda sind sööb. Mis meid söövad? Pettumus, masendus, ärevus, igavus, ebakindlus, konkurentsitunne, jne, jne, jne.

Miks see nii on, et kui tuleb tunne ja ei soovi seda tunda, siis kukun kohe sööma?

Pahatihti juba varases eluperioodis avastab see inimene, kel on kalduvus söömisprobleemi haardesse sattuda, toidu, aga eriti just magusa toidu mõju. Avastab, et toit tuimestab, teeb rahulikuks, lõdvestab, võtab "nurgad maha". Tekib mõnus, rahulik olemine "vati sees", kus miski ei häiri enam nii palju kui enne. Kujuneb harjumus ikka ja jälle nii talitada, kuni harjumus kasvab nii suureks, et on üha sagedamini vaja elu olukordi pehmendada, mõnusamaks kujundada. Inimene, kes on hakanud niimoodi elama, kannab "igaks juhuks" sageli ka toidupoolist endaga kaasas. Kui ta otsustab dieedile minna, siis tema dieet murdub sel hetkel, kui juhtub mingi eriti hull sündmus kas sise- või välismaailmas (nt tuleb eriti halb tunne enda osas - põlgus, või mõni kolleeg õõnestab su pädevust, jne).

Kui harjumus on juurdunud, käib refleks vähem kui sekundiga. Teed tööd, järsku tunned eriti ebameeldivat emotsiooni ning käsi on juba toidu kallal (mis sul kotis kaasas või lauasahtlis). Kui toit pole käeulatuses, on vähem kui sekundiga plaan tehtud, kust esimesel võimalusel süüa saad. Saabub kohene leevendus, isegi kui toidu saad kätte alles tunni aja pärast. Valuvaigisti on juba mõjuma hakanud. Valude alla kuulub kogu skaala: kergest ebakindluse tundest kuni nt ärevushooni välja. Refleks võib käivituda ka positiivsete sündmuste peale: kiitus, võidud, tunnustus. Toiduga tasandada elu tippe ja langusi - selline on harjumus.

Kas kindlad tunded on seotud ka konkreetsete toitudega?

Mõnel on nii, et kui ollakse vihane, paneb see valimatult ülesööma. Kui ollakse kurb, paneb see sööma magusat jne.

Kuidas siis saada vabaks võitlusest söömisega ja murest kehakaalu pärast?

"Võitluseks söömisega" muutub maadlus sööma ajavate emotsioonidega seetõttu, et emotsioonide jõud on küllalt tugev. Püüad süüa ühel moel, kuid emotsioon sunnib sööma teisel moel. Kel söömisprobleem, on seda kogenud: pahatihti jääd emotsioonidele alla. Muud rohtu ei tea soovitada kui et õppida sööma ajavaid emotsioone vabastama.

Mille järgi ma üldse ära tunnen, et pean võitlust söömisega?

Kui tahad toitumist piirata, aga see ei õnnestu. Või kui õnnestub toitumist piirata, aga märkad, et elust hakkavad n-ö värvid kaduma. Sest piiramine, toiduga tegelemine, sellele mõtlemine jms on muutunud olulisimaks ning muud tegevused ja teised inimesed ei mahugi enam ellu. Elu on muutunud vaesemaks.

Andke palun mõned juhtnöörid, kuidas ja kust alustada, kelle poole pöörduda?

Võib teha ülevaate: panna kirja emotsioonid, mis ajavad sööma, ülesööma, näljutama või sööma ainult n-ö sada protsenti õigeid toite. Võib panna kirja üldsõnaliselt, ei pea teadma emotsioonide täpseid nimetusi, nt: tunnen ennast halvasti, mõttetu on olla; ma ei saa süüa seda, mis pole orgaaniline; kui ma kohe magusat süüa ei saa, lähen hulluks; natuke tahaks veel, jne. See annab hea ülevaate sellest, mis sind sööma ajab ehk "mis sind sööb". Hakkad märkama kordusi: segane söömisprobleem jaguneb teatud laadi emotsionaalseteks seisunditeks.

Kui on soov need seisundid vabastada, õpetan seda kursustel. Tavameetodid emotsioonidega toimetulekuks on allasurumine, asendamine, ignoreerimine või ka emotsioonide läbielamine ja neile järgiandmine. Loetletud viisidel emotsioonid aga ei vabane, nad vaibuvad. Ja mingil hetkel käivituvad jälle. Et sellest nõiaringist lõplikult välja pääseda, on hea õppida emotsioone vabastama. Eestis on väja töötatud universaalne emotsioonide vabastamise meetod, mida õpetatakse Teadliku Muutuse Kunsti (TMK) II kursusel. Mina õpetan TMK I-II kursust just neile, kes soovivad söömissõltuvusega seotud emotsioone vabastada. Vabanesin ka ise sel moel.

*Aigi Vahing kõneleb teemal "Vabaks võitlusest söömisega ja murest kehakaalu pärast!" Joogafestivalil.

EN95