50 aastat tagasi püstitati Eduard Vilde monument kirjaniku 100. sünniaastapäevaks
Eduard Vilde 100. sünniaastapäev oli 4. märtsil 1965 ja just sel päeval pandi monumendile nurgakivi. Tseremooniast võttis osa ka kirjaniku lesk Linda Vilde-Jürmann. Eduard Vilde suri 1933. aastal.
Teatavasti asub monument Tallinnas Harju tänaval Kirjanike Maja vastas künkal.
Monumendi saamiseks korraldati konkurss, mille võitis Allan Murdmaa ja Albert Eskli kavand. Konkursil sai kolmanda koha Endel Taniloo ja Ülo Sirbi kavand jalutavast kirjanikust, mille kipsist makett asub Eduard Vilde muuseumi arhiivis. Oma kavandi esitasid ka Rein Karsten ja arhitekt Peep Jänes. Fotol on kavandi juures Albert Eskli.
Mustjala karjäärist pärit punakast dolomiidist monument kujutab endast avatud raamatut, mille parempoolsel küljel on Eduard Vilde pronksist reljeefportree , allkiri ning Vilde tekst: "Januneb inimese hing loodusesunduslikult ilu järele, siis januneb ta ühes sellega tõe järele – elutõe, ilutõe, kunstitõe järele, ja kas ei ole teile teatavaks saanud nähtus, et suured ja sügavad vaimud kõigist rahvustest – kirjanikud, luuletajad, filosoofid – et nad kõik tõe, õiguse ja õigluse teenistuses seisavad, et nende sulg välja astub rõhutute eest ja rõhujate vastu, vaevatute eest ja vaevajate vastu, et esteetik ja eetik nende teostes üheks akordiks koonduvad. Nad ei saa teisiti, kui inimest armastada."
Vasakpoolsel küljel on stseenid tema ajaloolisest triloogiast ("Mahtra sõda", "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja "Prohvet Maltsvet").
