Elu okupatsiooni all. Naine pidi naabrite pärast põgenema oma kodulinnast Luhanski oblastis

50 aastat Luhanski oblastis Lõssõtšanski linnas elanud Jekaterina kogemused toovad esile inimloomuse kõige tumedama poole. Jutt ei käi mitte linna pommitamisest ega sõjategevusest, vaid lihtsatest ja alatutest suhetest – sellest, kuidas linlased sõjaaja üldist hirmu ära kasutades üksteisele kunagiste pingete eest kätte maksavad.

Selle loo peategelane, kellel tuli lõpuks oma kodulinnast lahkuda, kinnitab, et kõige ohtlikumad inimesed on omaenda kaaslinlased, kes on hakanud Vene võimudega koostööd tegema. Majanaabrid vehivad Stalini aja traditsioonide järgi üksteise peale kaebusi kirjutada ja koostavad „ebausaldusväärsete natsikute“ nimekirju. Ja seda kõike täieliku laostumise ja viletsuse taustal linnas, kus isegi ravimeid saab ainult nn Kadõrovi fondilt, esitades võimudele ka mingil mõistatuslikul põhjusel oma Ukraina isikukoodi.

Järgnev lugu sellest, miks pidi üks naine Lõssõtšanskist lahkuma, sündis Läti Delfi ja väljaande Spektr koostöös.