Lugeja küsib: „Millest koosneb elektriarve?“

Elekter on meie elu lahutamatu osa. Kuna igal kuul meieni jõudev elektriarve mõjutab otseselt igakuist eelarvet, on igati loomulik, et inimesed tahavad teada, mille eest nad elektrit tarbides täpselt maksavad.

Summa, mida näed oma igakuisel elektriarvel, koosneb kolmest peamisest komponendist: elektrienergia hind, võrgutasust ja riiklikest maksudest, milleks on taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis.

Nendest esimene ehk elektrienergia maksumus sõltub sellest, milline on sinu elektripakett ja kuine elektritarbimine. Elektrienergia hinna sisse on arvestatud marginaal, mis katab elektrimüüja riskid ja tegutsemiskulud, kuutasu, millest muuhulgas hoitakse üleval infosüsteeme ja arendatakse veebirakendusi ning käibemaks, mis on riiklik maks kõigi toodete ja teenuste tarbimise eest.

Võrguteenuse tasu makstakse võrguteenuse osutajale selle eest, et ta elektri koju toimetaks. See tasu katab kulud vajaliku taristu ülal hoidmiseks ja arendamiseks. Võrguteenuse hinda klient mõjutada ei saa ning selle kooskõlastab igal aastal konkurentsiamet. Eestis on suurimaks võrguteenuse osutajaks Elektrilevi.

Taastuvenergia tasu on riigi määratud tasu, mille eesmärk on toetada puhta energia tootmist Eestis. Taastuvenergia tasu arvutab ja avalikustab igaks aastaks põhivõrguettevõtja Elering. Elektriaktsiis on riiklik maks, millest rahastatakse keskkonnahoidu.

Nii võrguteenuse tasu kui riiklike maksude kogumaksumus sõltub sellest, kui palju elektrit oled tarbinud.

Eesti tegutseb Nord Pooli elektriturul

Alates 2013. aastast kujuneb elektri turuhind Põhjamaade ja Baltikumi Nord Pool Spot elektribörsil, kuhu kuuluvad koos Eestiga veel Norra, Rootsi, Soome, Taani, Läti ja Leedu. Igas riigis on vähemalt üks hinnapiirkond, mis omakorda on ühenduses teiste ümbritsevate hinnapiirkondadega (vt tumesinised jooned kaardil).

Kuna riikidevahelised ülekandevõimsused on piiratud, võivad elektrihinnad piirkonniti erineda. Hinda mõjutab ka taastuvenergia toodang – mida rohkem rohelist energiat piirkond toodab, seda odavam on sealne elektrihind.

Sarnaselt tekibki elektri turuhind erinevate aspektide koosmõjus, mis omakorda on põhjus hinna muutlikkuse taga. Hinda börsil võivad mõjutada:

• tootmisvõimsuste olemasolu ja nõudlus;

• oluliste tootmissisendite (näiteks CO2 kvoot, süsi, gaas) hind;

• elektrijaamade või merekaablite hooldus- ja avariitööd;

• üldine majanduskliima kui ka ilm.

Kõrge börsihind tekib olukorras, kus mitu ebasobivat sündmust leiavad aset ühel ajal ja piirkonna elektrinõudlus ületab pakkumise. Eesti moodustab Nord Pooli elektriturust väga väikese osa. See tähendab, et kui mõnes teises riigis toimub näiteks elektrijaama või -kaabli rike, oleme sellest otseselt mõjutatud ka meie.

Hea teada! Igapäevased elektri börsihinna kõikumised mõjutavad vaid neid tarbijad, kel on sõlmitud börsihinnaga elektripakett. Fikseeritud paketi puhul on hind lepinguperioodiks kokku lepitud ja ei muutu.

Tegemist on Enefiti Energiatarkuse blogis ilmunud looga. Loe täispikka artiklit siit.

Kuidas kujuneb elektrihind Nord Pooli elektribörsil?

Elektrihind Nord Pooli börsil kujuneb nõudluse ja pakkumise tulemusena. Seda selgitavad neli järgmist sammu:

1. Elektrimüüjad edastavad iga päev börsile tellimuse, kui palju nende kliendid järgmiseks päevaks elektrit vajavad. Selgub toodetava energia hulk.

2. Esimestena pääsevad nõudluse katmiseks turule taastuv- ja tuumaenergia üksused. Nende toodang on madalama hinnaga, kuna energiaallikad on soodsad ja tootmisel ei teki süsihappegaasi. Kui taastuvenergiast piisab tarbimise katmiseks, on elektri hind turul soodne.

3. Kui taastuvad allikad ei kata nõudlust, pääsevad turule põlevkivi-, kivisöe- ja gaasielektrijaamad. Nende elekter on kallim nii kütuse kui ka CO2 emissioonitasu tõttu.

4. Elektri börsihinna määrab viimane pakkuja. Kui viimasena katab turunõudmise näiteks gaasielektrijaam, mille hind on kõrgem, siis määrabki ta ära selle konkreetse tunni elektrienergia hinna.