Elundidoonorlus: ema kinkis tütrele neeru, teismeline sai uue südame

Inimeste elundid ei tööta mõnikord juba sünnist saati nii nagu peaks või lakkavad haiguse tõttu toimimast. Õnneks on sageli lootus saada uus organ mõnelt teiselt inimeselt.

Eestis siiratakse viit elundit: neeru, pankreast, kopsu, maksa ja südant. Viimast küll Helsingis, kuid süda peab olema pärit Eestist.

Esimene elundisiirdamise operatsioon tehti Eestis 1968. aastal Tartus Maarjamõisa haiglas. Toimus neerusiirdamine. Operatsioon küll õnnestus, kuid paraku olid kogemused ja teadmised toona veel nii väikesed, et ei osatud juhtida edasist ravi ja tulemus oli lühiajaline. Praeguseks on Eestis siiratud 1135 neeru.

“Eesti kohta on seda parasjagu,” ütleb Tartu Ülikooli kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktor dr Virge Pall – naine, kes kogu elundisiirdamist Eestis korraldab. Kõik Eesti organisiirdamised tehaksegi Tartus.

Virge Palli sõnul kannatab näiteks praegu Eestis kroonilise neerupuudulikkuse all 851 patsienti ning siiratud neeruga elab neist 485. Ülejäänud kas käivad kolm-neli korda nädalas haiglas dialüüsis või teevad dialüüsi kodus ise.

Neerusiirdamine on peaaegu et ainus elundisiirdamine, mille jaoks saab organi eemaldada ka elusdoonorilt. Seda on tehtud vaid 10 protsendil juhtudest. 90 protsenti siiratavaid neere on pärinenud lahkunutelt. Surnud doonorilt saadud neer peaks jõudma abivajajani 12 tunni jooksul pärast inimese surma. Neerusiirdamine on ka kõige sagedasem siirdamisoperatsioon.

Lugu täismahus ilmus 2017. aasta Eesti Naise märtsinumbris.