Kuidas magneesiumipuudust ära tunda?
Kas oled kimpus väsimuse, närvilisuse, ebaharilikult kõrge vererõhu ja jalakrampidega? Võib-olla vajad puhkust koos korraliku massaažikuuriga. Enne tuleks aga ka veenduda, et organism saab igapäevaseks normaalseks toimimiseks piisavalt vajalikke aineid. Kõigi eelmainitud murede põhjuseks võib olla magneesiumipuudus.
Miks on organismil magneesiumi vaja?
Magneesium lõõgastab veresooni ja on oluline südamelihase häireteta tööks. Magneesium aitab korraldada südamelöökide sagedust ja lihaste kokkutõmbumist, vähendab trombide teket, reguleerib ioonide liikumist rakku ja sealt välja. Magneesiumi vähesus põhjustab kaltsiumi ja naatriumi kuhjumist organismis, mis vereringet häirides tõstab vererõhku. See omakorda võib viia südamearütmia ja rabanduseni.
Magneesium on tähtis luukoele. Kui magneesiumitase on organismis madal, ei jää kaltsium luudesse. Magneesiumipuudus tõstab ka vere kolesteroolisisaldust.
Kuidas magneesiumipuudust ära tunda?
Esimesteks ohumärkideks on tavaliselt valulikud jalakrambid ja n-ö jooksvad sipelgad kätel ja jalgadel, silmalau tõmblemine, aga ka püsiv väsimus ja närvilisus.
Nende sümptomite ignoreerimine viib halvimal juhul tõsise haigestumiseni. Pidev magneesiumipuudulikkus kehas võib põhjustada kõrget vererõhku, diabeeti või südame-veresoonkonna probleeme.
Miks magneesiumi ei jätku?
Magneesium on mineraalaine, mis sõltub oluliselt inimese enda eluviisist. Kuna organism on võimeline iga päev ainult murdosa vajalikust magneesiumikogusest talletama, on magneesiumipuudus kerge tekkima.
Kõige sagedamini põhjustavad magneesiumipuudulikkust valed toitumisharjumused. See puudutab ka dieedipidajaid, kes end toiduga liialt piiravad.
Joogivee pehmendamine ja karastusjookide valmistamine deioniseeritud veest, millele lisatakse fosforhapet, vähendab magneesiumi saamist soolest. Fosforhape seob selle vähesegi magneesiumi veest, mistõttu moodustub vesilahustumatu sool, mis väljub organismist soole kaudu.
Ka väga rasvane, kaltsiumi- ja D-vitamiinirikas toit segab magneesiumi imendumist. Näiteks takistab magneesiumi imendumist organismis rasvase juustu söömine, sest lisaks rasvale on selles ka ohtralt kaltsiumi.
Normaalselt töötavatest neerudest peaks u 95% sinna sattunud magneesiumist organismi tagasi imenduma, seda aga ei juhtu, kui toiduga koos on tarbitud alkoholi, mitu tassi kohvi või kui toidus on palju valku, kaltsiumi, soola. Magneesiumi viivad organismist välja ka mõned ravimid, näiteks diureetikumid ja kortikosteroidid.
Kui palju on magneesiumi vaja?
Magneesiumivajadus on igal inimesel erinev, sõltudes näiteks füüsilisest aktiivsusest ja kehakaalust. Täiskasvanu ööpäevane vajadus on 280–450 mg. Vaimse ja füüsilise stressi korral vajab organism rohkem magneesiumi. Magneesiumivajadusele peaksid rohkem tähelepanu pöörama tegusad inimesed, kelle elus on ületöötamise- või stressiperioode, eriti kui lõõgastuseks kasutatakse alkoholi. Suurema magneesiumivajadusega on ka sportlased, puberteedieas lapsed ning noorukid, samuti rasedad ja imetavad naised.
Kust saame magneesiumi?
Igapäevastest toiduainetest saame magneesiumi päevalille- ja kõrvitsaseemnetest, nisu- ja kaerakliist, kakaopulbrist, Kreeka ja India pähklitest. Magneesiumi leidub ka pekaani- ja pistaatsiapähklites, kookos- ja täisterahelvestes, tatras, hirsis ning ubades.
Tagasihoidlikuma magneesiumisisaldusega on rohelised lehtköögiviljad, punapeet, kartul, tomat, herned, läätsed, sojaoad, viigimarjad, õunad, aprikoosid ja banaanid. Oma osa annab ka loomne toit, kus on magneesiumisisaldus küll väiksem, aga see-eest on organismil seda lihtsam omastada.
Kuna merevesi sisaldab magneesiumi, annavad räim, lõhe, tuunikala ja ka vähilised meile samuti magneesiumi. Kergesti omastatavat magneesiumi leidub ka piimas, munas, lihas ja juustus.
Allikas: Südameapteek
