UUES EESTI NAISES | Kaja Kallas, Laine Mägi, Katrin Pauts, Maria Mägi-Rohtmets mõtisklevad oma elu ja õnnestumiste üle


UUES EESTI NAISES | Kaja Kallas, Laine Mägi, Katrin Pauts, Maria Mägi-Rohtmets mõtisklevad oma elu ja õnnestumiste üle
Kristjan Lepp / Eesti Naine

Eesti Naise novembrinumbris räägime eluõnne leidmise võimalikkusest elu teises pooles. Sellest, kuidas suhted on meie kõige suuremad õpetajad. Arutleme, kas vanadel naistel on kohta ühiskonna eesrindel.

Ajakirja avaloos räägib Kaja Kallas, kes kuu aega tagasi abiellus, enda elust vallalise üksikemana Brüsselis. Kaja räägib, kuidas ühel päeval kutsus meeskolleeg ta õhtusöögile. Nad töötasid iga päev kõrvuti ja mees pakkus, et ühest teemast võiks ehk vabamas õhkkonnas rääkida. Kui nad lõpuks restoranis kokku said, märkas Kaja kohe: mees oli abielusõrmuse eemaldanud. Kuidas olukord lahenes saab lähemalt lugeda ajakirjast.

Paare, kes abielluvad pärast 50. eluaastat, polegi nii palju. Teisele või kolmandale ringile minnes ennast enam sageli siduda ei soovita, sest varasemad armid veel tuikavad. Kui on aga õige armastus, pole kartusel kohta. „Kui teda esimest korda nägin, lõi minust kuum jutt läbi," räägib Anne, kes 46aastaselt kohtus oma elu armastusega. Küllikese ellu saabus aga pärast krahhi päris krahv, kes tegi temast õnneliku printsessi elu teises pooles.

„Ma ei korista, ei pese nõusid ja pesu pesen väga harva, siis, kui riided otsa saavad! Tavaliselt ma tellin lihtsalt H&Mist uue laari. Mitte et ma oleks eriline räpakäi. Asi on selles, et pole, kus pesta," nii paugutab menukas krimikirjanik Katrin Pauts. Katrin on raju ja otsekohene tegelane, kelle maailm tugevate värvidega maalitud. „Teiste kohta loen internetis kommentaare alati, ükskõik kas see on siis vihavaenlane või sõber, aga enda kohta MITTE IIAL!" teatab Katrin kindlalt meie armastatud rubriigis Mida ma olen õppinud?

Seotud lood:

Rutakas-rabedas maailmas on vaja hoolitseda tasakaalu eest oma hingetemplis. Kuidas meelerahu leida ja hoida räägib Fred (49) sellest, kuidas ta oma eluga oli jõudnud punkti, kus pidi endalt küsima: kuhu ma liigun? Ta oli matnud isa, seljataga oli valuline abielulahutus.

Nii meedia kui ümbritsev keskkond keskkond soosib keskea ületanud naiste järjest nähtamatuks muutumist. „Vanusega seostub nii palju negatiivset, et me lausa hoidume kasutamast sõna „vana", peitudes mahendavate sõnade „küps", elujõuline", „hingelt noor" taha, räägib Femnisteerium.ee toimetaja Aet Kuusik. Kas tõesti pole vanadel naistel meie ühiskonnas kohta, arutlevad õed Tiina Sööt ja Mai Arslan oma ema Heli näitel.

Loe veel

„Kunagi Tansaanias, kui olime tavalises telgis, ärkasin öösel selle peale, et keegi nahistas otse telgi kõrval. Mõtlesin, et metssiga. Aga siis tundus, et midagi hoopis kogukamat! Elevant! Laseb londiga telgi serva alt läbi! Indrek ei uskunud, arvas, et see on see jaapanlane, kes oma telgi peaaegu et meile selga püstitas," räägib advokaat Maria Mägi-Rohtmets rubriigis Minu päev.

Kehras sündinud näitlejanna Laine Mägi (59) räägib, kuidas arstid soovitavad tal rohkem enda eest hoolt kanda ja nüüd ta püüabki. „Kergem on olla küll! Tunnen, et olen tervik!"

Lõpetades vanu ja alustades uusi suhteid, leitakse end sageli sarnases olukorras. Jälle soovitakse pimesi teisi muuta, unustades ära, et mitterahuldavate suhete taga peituvad tihti isiklikud lõpuni teadvustamata väljakutsed - nii algab artikkel „Suhted - suuremad õpetajad". Need väljakutsed võivad olla seotud seksuaalsuse, töö loomingulisuse, valikute või pühendumisega

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare