“Pange paberid peale ja läheme välja!” ehk Narvas elu esimesel kunstikursusel

Sõidan kolmeks päevaks Narva, et õppida… joonistamist! Raiskan palju head paberit, aga leian ka põhjuse, miks sellesse linna tagasi tulla.

Jooksen mööda Narvat, kott seljas ja pink üle õla.

Jube palav on! Võhma ka vähe!

Et järsku on kiire, selles saan süüdistada vaid iseennast. Jõudsin Kangelaste prospektilt Võidu prospektile, mitte Kreenholmi tänavale. No aga kuidas ma siis Joalasse saan?! Telefoni GPS ütleb, et tuleb tagasi minna ja proovida Vassili Gerassimovi tänava kaudu. Põrgukonn!

Kursus algab kell 16.

15.58 jõuan õige aadressiga kohta.

Särk kleepub vastu selga, prillid on udused. Tõmban näo kuivaks, enne kui sisse astun. Paremat kätt paistab saal, kust kostab hääli.

Juhendaja Matti Pärk ei varjagi üllatust: “Liis, sina tuled joonistama?” Oleme elu jooksul kohtunud, aga ajakirja toimetuses.

“Tulin õppima, jah,” vastan reipalt ja vaatan ümberringi, et kes siin veel on.

Kõik algas kuid varem. Toimetus sai kirja Eesti Kunstiakadeemiast. Et nemad on märganud – meil ilmub põnevaid kogemus- ja eksperimendilugusid. Ja nüüd kutsuvad, et äkki keegi toimetusest tahaks viljeleda kunsti. Valikus on avatud akadeemia kursused, kõik väljaspool Tallinna. “See annab võimaluse teha üks väljasõit ja nautida muud osa Eestimaast.”