Aga linnas Kaja lakkamatult kiirustab ühest kinnisest ruumist teise. Tal on kogu päev täis kohtumisi. Kui ta unustab end liiga kauaks kuhugi jutustama, kutsutakse ta korrale. Nõunik helistab. Ja nii ta ütlebki kohtumisel esimesena: “Ma võtaks midagi magusat.” On keeruline leida aega lõunapausiks naisel, kes on lubanud hakata uueks peaministriks. Ta ei taha rõhutada sugu – naispeaminister –, kuid näeb suurt vaeva, et tunda end võrdväärsena meeste hulgas.

Kõige enam jõudis see Kajale kohale Euroopa Parlamendis, kus on mugav töötada eelkõige (vanadel) meestel, aga mitte lastega naistel. Koges ta seda iseäranis selgelt siis, kui palus kord hüvitada oma lennupiletit tagantjärele, olles loobunud lapse tõttu öisest lennust. Nagunii maksis ta lapse lennupileti ise kinni, aga – “Reegel nägi ette, et pidin sõitma Strasbourgist koju samal päeval. Aga ma ei taha sõita lapsega öösel, sest see lööb tal kogu ööpäevarütmi segamini,” selgitab Kaja, miks ta otsustas sõita järgmisel hommikul.

Kaja kutsuti selgitusi andma, miks ta ei saanud lennata samal päeval. Tema vastas istus kaks vanemat meest. Kui nad kuulasid Kaja põhjendust, jõudsid härrad ühisele arvamusele, et “kui saadikul on laps kaasas, siis ei pea üldse pileteid hüvitama”. Mis mõttes?! “Siis te elate Brüsselis järelikult,” leidsid mehed.

“Kas te tõesti arvate, et jätan kahe ja poole aastase lapse maha?” küsis Kaja vastu.

“Aga teised jätavad, miks teie ei jäta?” pakkusid mehed.

“Ega need, kellest te räägite, pole juhuslikult isad?” tundis nüüd Kaja huvi.

Meestel ei liikunud ükski närv. Lennupileteid ei hüvitatud.